Vestmik

et Minevik 2   »   sq E shkuara 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [tetёdhjetёedy]

E shkuara 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? A-t- -u--- -ё -h----s---n-ё a--u---c-? A t- d---- t- t-------- n-- a--------- A t- d-h-j t- t-ё-r-s-e n-ё a-b-l-n-ё- -------------------------------------- A tё duhej tё thёrrisje njё ambulancё? 0
Pidid sa arsti kutsuma? A -- d-hej----t--r-i-je-m--kun? A t- d---- t- t-------- m------ A t- d-h-j t- t-ё-r-s-e m-e-u-? ------------------------------- A tё duhej tё thёrrisje mjekun? 0
Pidid sa politsei kutsuma? A ---d---- -ё-th--r--je --l--in-? A t- d---- t- t-------- p-------- A t- d-h-j t- t-ё-r-s-e p-l-c-n-? --------------------------------- A tё duhej tё thёrrisje policinё? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. A e k--- nu-ri- --te----nit?-- -i--a-d-r- -a----a-. A e k--- n----- e t--------- E k---- d--- p--- p--- A e k-n- n-m-i- e t-l-f-n-t- E k-s-a d-r- p-r- p-k- --------------------------------------------------- A e keni numrin e telefonit? E kisha deri para pak. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. A e ke-i-a--e-ёn? ------- -er--p--- pak. A e k--- a------- E k---- d--- p--- p--- A e k-n- a-r-s-n- E k-s-a d-r- p-r- p-k- ---------------------------------------- A e keni adresёn? E kisha deri para pak. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. A e -e-- -l---n e q-t-ti---E kis-a --r--pa-a p--. A e k--- p----- e q------- E k---- d--- p--- p--- A e k-n- p-a-i- e q-t-t-t- E k-s-a d-r- p-r- p-k- ------------------------------------------------- A e keni planin e qytetit? E kisha deri para pak. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. A e---i--ё --h-? Ai-nu----n- tё---n-e--ё ko--. A e---- n- k---- A- n-- m--- t- v---- n- k---- A e-d-i n- k-h-? A- n-k m-n- t- v-n-e n- k-h-. ---------------------------------------------- A erdhi nё kohё? Ai nuk mund tё vinte nё kohё. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. A ----et- ---g-n? Ai---k-m--d t---j-n---r-ug--. A e g---- r------ A- n-- m--- t- g----- r------ A e g-e-i r-u-ё-? A- n-k m-n- t- g-e-t- r-u-ё-. ----------------------------------------------- A e gjeti rrugёn? Ai nuk mund ta gjente rrugёn. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. A--- k----i -i ty? Ai---k -und -ё-----uptonte. A t- k----- a- t-- A- n-- m--- t- m- k-------- A t- k-p-o- a- t-? A- n-k m-n- t- m- k-p-o-t-. ---------------------------------------------- A tё kuptoi ai ty? Ai nuk mund tё mё kuptonte. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? P-- --k mun-- t- ---- n--k-hё? P-- n-- m---- t- v--- n- k---- P-e n-k m-n-e t- v-j- n- k-h-? ------------------------------ Pse nuk munde tё vije nё kohё? 0
Miks sa teed ei leidnud? P-- --k -u-de ta-g--je ----ёn? P-- n-- m---- t- g---- r------ P-e n-k m-n-e t- g-e-e r-u-ё-? ------------------------------ Pse nuk munde ta gjeje rrugёn? 0
Miks sa temast aru ei saanud? P-e n-k-mu-d- t--kup-----at-? P-- n-- m---- t- k------ a--- P-e n-k m-n-e t- k-p-o-e a-ё- ----------------------------- Pse nuk munde ta kuptoje atё? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Nu---u-da-tё --j--n--k-hё- sep-e---k---t- -u-ob-s. N-- m---- t- v--- n- k---- s---- s------- a------- N-k m-n-a t- v-j- n- k-h-, s-p-e s-k-s-t- a-t-b-s- -------------------------------------------------- Nuk munda tё vija nё kohё, sepse s’kishte autobus. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. N-k -u--a -- g--j------ёn, ---s- --k-----pl-n----eti. N-- m---- t- g---- r------ s---- s------ p--- q------ N-k m-n-a t- g-e-a r-u-ё-, s-p-e s-k-s-a p-a- q-t-t-. ----------------------------------------------------- Nuk munda ta gjeja rrugёn, sepse s’kisha plan qyteti. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Nuk---n----- --p-oja,-sepse -uz-k------e---l-rtё. N-- m---- t- k------- s---- m----- i---- e l----- N-k m-n-a t- k-p-o-a- s-p-e m-z-k- i-h-e e l-r-ё- ------------------------------------------------- Nuk munda ta kuptoja, sepse muzika ishte e lartё. 0
Ma pidin takso võtma. M----es-----merrja---ё -----. M-- d--- t- m----- n-- t----- M-u d-s- t- m-r-j- n-ё t-k-i- ----------------------------- M’u desh tё merrja njё taksi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. M’u--es-----b---- n-ё p-an q-----. M-- d--- t- b---- n-- p--- q------ M-u d-s- t- b-i-a n-ё p-a- q-t-t-. ---------------------------------- M’u desh tё blija njё plan qyteti. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. M-u-d-s- -- f-kja r-di-n. M-- d--- t- f---- r------ M-u d-s- t- f-k-a r-d-o-. ------------------------- M’u desh tё fikja radion. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!