Vestmik

et Arsti juures   »   sq Te mjeku

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

Arsti juures

57 [pesёdhjetёeshtatё]

Te mjeku

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Mul on aeg arsti juures. Ka-----i--te mj---. K-- t---- t- m----- K-m t-k-m t- m-e-u- ------------------- Kam takim te mjeku. 0
Mu aeg on kella kümneks. Kam--j------m-n--o-ё---hj--ё. K-- n-- t---- n- o--- d------ K-m n-ё t-k-m n- o-ё- d-j-t-. ----------------------------- Kam njё takim nё orёn dhjetё. 0
Kuidas on teie nimi? S- e keni-emr--? S- e k--- e----- S- e k-n- e-r-n- ---------------- Si e keni emrin? 0
Palun võtke ootetoas istet. Z--i vend--------ёn - --it-e--ju ---em. Z--- v--- n- d----- e p------ j- l----- Z-n- v-n- n- d-o-ё- e p-i-j-s j- l-t-m- --------------------------------------- Zini vend nё dhomёn e pritjes ju lutem. 0
Arst tuleb kohe. Mj-------n ta--. M---- v--- t---- M-e-u v-e- t-n-. ---------------- Mjeku vjen tani. 0
Kus te kindlustatud olete? Ku--en--i-si-u-ua-? K- j--- i s-------- K- j-n- i s-g-r-a-? ------------------- Ku jeni i siguruar? 0
Mis saan ma teie heaks teha? Çf-rё mund t- b-j p-- j-? Ç---- m--- t- b-- p-- j-- Ç-a-ё m-n- t- b-j p-r j-? ------------------------- Çfarё mund tё bёj pёr ju? 0
On teil valud? A -eni-dh---j-? A k--- d------- A k-n- d-i-b-e- --------------- A keni dhimbje? 0
Kus teil valutab? K- ---dh--b? K- j- d----- K- j- d-e-b- ------------ Ku ju dhemb? 0
Mul on pidevalt seljavalud. Kam--jith-on--dh--b-e -u-ri-i. K-- g-------- d------ k------- K-m g-i-h-o-ё d-i-b-e k-r-i-i- ------------------------------ Kam gjithmonё dhimbje kurrizi. 0
Mul on tihti peavalud. K-m----e---d---bj- k---. K-- s----- d------ k---- K-m s-p-s- d-i-b-e k-k-. ------------------------ Kam shpesh dhimbje koke. 0
Mul on mõnikord kõhuvalud. N----- -e-ё---- dh-m--e -ar--. N----- h--- k-- d------ b----- N-o-j- h-r- k-m d-i-b-e b-r-u- ------------------------------ Ndonjё herё kam dhimbje barku. 0
Võtke palun ülakeha paljaks! Z---o-i --e-ё- ----p--m- ---t--pi---u-lutem! Z------ p----- e s------ t- t----- j- l----- Z-u-o-i p-e-ё- e s-p-r-e t- t-u-i- j- l-t-m- -------------------------------------------- Zbuloni pjesёn e sipёrme tё trupit ju lutem! 0
Heitke palun voodile! S---ih--i -ё -re--- j- l--em! S-------- n- k----- j- l----- S-t-i-u-i n- k-e-a- j- l-t-m- ----------------------------- Shtrihuni nё krevat ju lutem! 0
Vererõhk on korras. Te--ion----g-a--- ё-h-- -- -r---ll. T------- i g----- ё---- n- r------- T-n-i-n- i g-a-u- ё-h-ё n- r-e-u-l- ----------------------------------- Tensioni i gjakut ёshtё nё rregull. 0
Ma teen teile süsti. P---- --p---ё g--l-ёr-. P- j- j-- n-- g-------- P- j- j-p n-ё g-i-p-r-. ----------------------- Po ju jap njё gjilpёrё. 0
Ma annan teile tablette. Po-ju-j-- -----ta. P- j- j-- t------- P- j- j-p t-b-e-a- ------------------ Po ju jap tableta. 0
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. Po----ja- njё r--et--pё- -ё far----. P- j- j-- n-- r----- p-- n- f------- P- j- j-p n-ё r-c-t- p-r n- f-r-a-i- ------------------------------------ Po ju jap njё recetё pёr nё farmaci. 0

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele. Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!