Vestmik

et Minevik 4   »   sq E shkuara 4

84 [kaheksakümmend neli]

Minevik 4

Minevik 4

84 [tetёdhjetёekatёr]

E shkuara 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
lugema lex-j l---- l-x-j ----- lexoj 0
Ma lugesin. Unё-k-- l-x-a-. U-- k-- l------ U-ё k-m l-x-a-. --------------- Unё kam lexuar. 0
Ma lugesin terve romaani läbi. E -am --x-a- tё -jithё -oman--. E k-- l----- t- g----- r------- E k-m l-x-a- t- g-i-h- r-m-n-n- ------------------------------- E kam lexuar tё gjithё romanin. 0
mõistma ku-toj k----- k-p-o- ------ kuptoj 0
Ma mõistsin. Unё-e -a- --pt--r. U-- e k-- k------- U-ё e k-m k-p-u-r- ------------------ Unё e kam kuptuar. 0
Ma mõistsin tervet teksti. E kam -u--u-r--- -----ё ------n. E k-- k------ t- g----- t------- E k-m k-p-u-r t- g-i-h- t-k-t-n- -------------------------------- E kam kuptuar tё gjithё tekstin. 0
vastama p-----gjem p--------- p-r-j-g-e- ---------- pёrgjigjem 0
Ma vastasin. U----am--ёrg-ig-ur. U-- j-- p---------- U-ё j-m p-r-j-g-u-. ------------------- Unё jam pёrgjigjur. 0
Ma vastasin kõigile küsimustele. U ----p-r-ji--ur-t- g-i-ha--ye--ev-. U j-- p--------- t- g----- p-------- U j-m p-r-j-g-u- t- g-i-h- p-e-j-v-. ------------------------------------ U jam pёrgjigjur tё gjitha pyetjeve. 0
Ma tean seda – ma teadsin seda. E ---–----a---i---. E d- – e k-- d----- E d- – e k-m d-t-r- ------------------- E di – e kam ditur. 0
Ma kirjutan seda – ma kirjutasin seda. Un----kru-----tё-–-- k-m sh-r--r kё-ё. U-- s------ k--- – e k-- s------ k---- U-ё s-k-u-j k-t- – e k-m s-k-u-r k-t-. -------------------------------------- Unё shkruaj kёtё – e kam shkruar kёtё. 0
Ma kuulan seda – ma kuulsin seda. E--ёg-oj----ё-----tё-e ka--dёg--ar. E d----- k--- – k--- e k-- d------- E d-g-o- k-t- – k-t- e k-m d-g-u-r- ----------------------------------- E dёgjoj kёtё – kёtё e kam dёgjuar. 0
Ma toon selle ära – ma tõin selle ära. U-ё ma-- kё-ё-– e-kam--arrё ---ё. U-- m--- k--- – e k-- m---- k---- U-ё m-r- k-t- – e k-m m-r-ё k-t-. --------------------------------- Unё marr kёtё – e kam marrё kёtё. 0
Ma toon selle – ma tõin selle. Unё------ kёtё-– u---e k-- --ellё--ё-ё. U-- s---- k--- – u-- e k-- s----- k---- U-ё s-e-l k-t- – u-ё e k-m s-e-l- k-t-. --------------------------------------- Unё sjell kёtё – unё e kam sjellё kёtё. 0
Ma ostan selle – ma ostsin selle. Unё blej k--- –---t--e -a--bl-rё. U-- b--- k--- – k--- e k-- b----- U-ё b-e- k-t- – k-t- e k-m b-e-ё- --------------------------------- Unё blej kёtё – kёtё e kam blerё. 0
Ma ootan seda – ma ootasin seda. Un- -----s kё-ё –-e---m-p--tu--kё--. U-- e p--- k--- – e k-- p----- k---- U-ё e p-e- k-t- – e k-m p-i-u- k-t-. ------------------------------------ Unё e pres kёtё – e kam pritur kёtё. 0
Ma seletan seda – ma seletasin seda. Unё-sh-je-o- ---ё-- kё-- - ka- s-p--g--r. U-- s------- k--- – k--- e k-- s--------- U-ё s-p-e-o- k-t- – k-t- e k-m s-p-e-u-r- ----------------------------------------- Unё shpjegoj kёtё – kёtё e kam shpjeguar. 0
Ma tunnen seda – ma tundsin seda. U-ё-- ----------- ----k-tё - --m n--h--. U-- e n--- k--- – u-- k--- e k-- n------ U-ё e n-o- k-t- – u-ё k-t- e k-m n-o-u-. ---------------------------------------- Unё e njoh kёtё – unё kёtё e kam njohur. 0

Negatiivseid sõnu ei tõlgita emakeelde

Mitut keelt oskavad inimesed tõlgivad lugedes alateadlikult teksti oma emakeelde. See toimub automaatselt; see tähendab, et lugeja ise ei märka seda. Võiks öelda, et aju töötab nagu sünkroontõlk. Kuid ta ei tõlgi kõike! Üks uurimus on tõestanud, et ajul on nö sisemine filter. Filter otsustab, mida tõlkida. Ja tuleb välja, et filter ignoreerib teatud sõnu. Emakeelde ei tõlgita negatiivseid sõnu. Teadlased valisid katse tegemiseks hiina keelt emakeelena rääkivad inimesed. Kõik katsealused rääkisid teise keelena inglise keelt. Katsealused pidid hindama erinevaid ingliskeelseid sõnu. Antud sõnadel oli erinevad tundevarjundid. Seal hulgas oli positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid mõisteid. Aju uuriti, kui katsealused antud sõnu lugesid. Teadlased mõõtsid nende aju aktiivsust. Nii said nad teada, kuidas aju sel ajal töötab. Sõnade tõlkimisel saadetakse ajusse signaale. See näitab, et aju on aktiivne. Samas ei näidanud katsealused üles mingit aktiivusust negatiivsete sõnade puhul. Tõlgiti vaid positiivseid ja neutraalseid sõnu. Veel pole teadlased selgust saanud, miks see nii on. Teoreetiliselt peab aju töötlema kõiki sõnu korraga. Samas võib olla, et filter annab kiirelt sõnadest ülevaate. Sõnu analüüsitakse juba võõrkeeles lugemise ajal. Kui sõna on negatiivne, siis on mälu blokeeritud. See tähendab, et ta ei suuda leida vastavat sõna oma emakeeles. Inimene ei ole sõnadele reageerimise osas nii tundlik. Võib-olla tahab aju neid kaitsta emotsionaalse šoki eest...