Vestmik

et Sidesõnad 3   »   sq Lidhёzat 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [nёntёdhjetёegjashtё]

Lidhёzat 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. U-ё --ri-em s---ie--ilj-. U-- n------ s- b-- z----- U-ё n-r-h-m s- b-e z-l-a- ------------------------- Unё ngrihem sa bie zilja. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. L-d--m s-p- mё--uh-- t- ---oj. L----- s--- m- d---- t- m----- L-d-e- s-p- m- d-h-t t- m-s-j- ------------------------------ Lodhem sapo mё duhet tё mёsoj. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. D---u-h-- -ё-pu-ua-i sa -e --u-h-60 -j-ç. D- p----- s- p------ s- t- m---- 6- v---- D- p-s-o- s- p-n-a-i s- t- m-u-h 6- v-e-. ----------------------------------------- Do pushoj sё punuari sa te mbush 60 vjeç. 0
Millal te helistate? Kur do m-rrni-n--te-e--n? K-- d- m----- n- t------- K-r d- m-r-n- n- t-l-f-n- ------------------------- Kur do merrni nё telefon? 0
Kohe kui mul on hetk aega. Sa-tё --- pa----hё. S- t- k-- p-- k---- S- t- k-m p-k k-h-. ------------------- Sa tё kem pak kohё. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. Ai--o -- m-rr- nё--el-fo---a-----e-- pak-ko--. A- d- t- m---- n- t------ s- t- k--- p-- k---- A- d- t- m-r-ё n- t-l-f-n s- t- k-t- p-k k-h-. ---------------------------------------------- Ai do tё marrё nё telefon sa tё ketё pak kohё. 0
Kui kaua te töötate? S- ---t- do-tё --n-ni? S- g---- d- t- p------ S- g-a-ё d- t- p-n-n-? ---------------------- Sa gjatё do tё punoni? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. Do ---punoj-s--t---un--m. D- t- p---- s- t- m------ D- t- p-n-j s- t- m-n-e-. ------------------------- Do tё punoj sa tё mundem. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. Do-tё--u-oj-p-r-a--k-h- -a ----i-shёnd--shёm. D- t- p---- p-- a- k--- s- j-- i s----------- D- t- p-n-j p-r a- k-h- s- j-m i s-ё-d-t-h-m- --------------------------------------------- Do tё punoj pёr aq kohё sa jam i shёndetshёm. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. Ai --i ---k--v-----ё---nd q- t--pu-o-ё. A- r-- n- k------ n- v--- q- t- p------ A- r-i n- k-e-a-, n- v-n- q- t- p-n-j-. --------------------------------------- Ai rri nё krevat, nё vend qё tё punojё. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. A-o l-x---ga-et-n, ------- q--tё-ga-u-j. A-- l---- g------- n- v--- q- t- g------ A-o l-x-n g-z-t-n- n- v-n- q- t- g-t-a-. ---------------------------------------- Ajo lexon gazetёn, nё vend qё tё gatuaj. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. Ai -r- -- lokal- n----nd -ё--- shk--ё--ё sh-ё-i. A- r-- n- l----- n- v--- q- t- s----- n- s------ A- r-i n- l-k-l- n- v-n- q- t- s-k-j- n- s-t-p-. ------------------------------------------------ Ai rri nё lokal, nё vend qё tё shkojё nё shtёpi. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. Me----sa di- ai b-----k-t-. M- a- s- d-- a- b---- k---- M- a- s- d-, a- b-n-n k-t-. --------------------------- Me aq sa di, ai banon kёtu. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. M---q--- -i- --uaja-- -ij ёsh-----s---rё. M- a- s- d-- g----- e t-- ё---- e s------ M- a- s- d-, g-u-j- e t-j ё-h-ё e s-m-r-. ----------------------------------------- Me aq sa di, gruaja e tij ёshtё e sёmurё. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. Me -q s- di- -----h---i papu--. M- a- s- d-- a- ё---- i p------ M- a- s- d-, a- ё-h-ё i p-p-n-. ------------------------------- Me aq sa di, ai ёshtё i papunё. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. Mё-zuri-g--m-- ----d-y--- do-t- --ha -----p--tё. M- z--- g----- p--------- d- t- i--- i p-------- M- z-r- g-u-i- p-r-d-y-h- d- t- i-h- i p-r-i-t-. ------------------------------------------------ Mё zuri gjumi, pёrndryshe do tё isha i pёrpiktё. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. Hum-a -uto-usin,----ndr--he--- t--i-h- - p-r-i-tё. H---- a--------- p--------- d- t- i--- i p-------- H-m-a a-t-b-s-n- p-r-d-y-h- d- t- i-h- i p-r-i-t-. -------------------------------------------------- Humba autobusin, pёrndryshe do tё isha i pёrpiktё. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. N-- e gj--- rr--ёn,--ёrndry-h--do -- --ha i pё--ikt-. N-- e g---- r------ p--------- d- t- i--- i p-------- N-k e g-e-a r-u-ё-, p-r-d-y-h- d- t- i-h- i p-r-i-t-. ----------------------------------------------------- Nuk e gjeta rrugёn, pёrndryshe do të isha i pёrpiktё. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!