Vestmik

et midagi soovima   »   sq tё dёshirosh diçka

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [shtatёdhjetё]

tё dёshirosh diçka

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? A-dёsh-ron---ё p-ni -u--n? A d-------- t- p--- d----- A d-s-i-o-i t- p-n- d-h-n- -------------------------- A dёshironi tё pini duhan? 0
Kas te sooviksite tantsida? A -------ni-t- --r---i? A d-------- t- k------- A d-s-i-o-i t- k-r-e-i- ----------------------- A dёshironi tё kёrceni? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? A-d-s----n---ё -i-ni --ёt--j-? A d-------- t- d---- s-------- A d-s-i-o-i t- d-l-i s-ё-i-j-? ------------------------------ A dёshironi tё dilni shёtitje? 0
Ma sooviksin suitsetada. Dё--i-o--tё -- --han. D------- t- p- d----- D-s-i-o- t- p- d-h-n- --------------------- Dёshiroj tё pi duhan. 0
Soovid sa sigaretti? A-dё-h-ron-n-- ci----? A d------- n-- c------ A d-s-i-o- n-ё c-g-r-? ---------------------- A dёshiron njё cigare? 0
Ta soovib tuld. A---ёs-i--n-z-a-r. A- d------- z----- A- d-s-i-o- z-a-r- ------------------ Ai dёshiron zjarr. 0
Ma sooviksin midagi juua. D--hir-j-tё--i diç-a. D------- t- p- d----- D-s-i-o- t- p- d-ç-a- --------------------- Dёshiroj tё pi diçka. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Dё---r-j----h---i-k-. D------- t- h- d----- D-s-i-o- t- h- d-ç-a- --------------------- Dёshiroj tё ha diçka. 0
Ma sooviksin veidi puhata. D-sh-r-j-tё ---h-j p-k. D------- t- p----- p--- D-s-i-o- t- p-s-o- p-k- ----------------------- Dёshiroj tё pushoj pak. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. D-s-ir-j t’-- p--- --r d----. D------- t--- p--- p-- d----- D-s-i-o- t-j- p-e- p-r d-ç-a- ----------------------------- Dёshiroj t’ju pyes pёr diçka. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. D-s----j --ju-k-rk-j di-ka. D------- t--- k----- d----- D-s-i-o- t-j- k-r-o- d-ç-a- --------------------------- Dёshiroj t’ju kёrkoj diçka. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. D--h--o----ju f--j pёr-di-u. D------- t--- f--- p-- d---- D-s-i-o- t-j- f-o- p-r d-k-. ---------------------------- Dёshiroj t’ju ftoj pёr diku. 0
Mida te soovite, palun? Çfar- ---hironi-ju--u--m? Ç---- d-------- j- l----- Ç-a-ё d-s-i-o-i j- l-t-m- ------------------------- Çfarё dёshironi ju lutem? 0
Soovite te kohvi? A -ё---r--i--j--k-f-? A d-------- n-- k---- A d-s-i-o-i n-ё k-f-? --------------------- A dёshironi njё kafe? 0
Või soovite te pigem teed? A-o--- -ё-q-n -- s-u-----ё ç--? A-- j- p----- m- s---- n-- ç--- A-o j- p-l-e- m- s-u-ё n-ё ç-j- ------------------------------- Apo ju pёlqen mё shumё njё çaj? 0
Me soovime koju sõita. Dёshirojm- t- ---ojmё-----h----. D--------- t- s------ n- s------ D-s-i-o-m- t- s-k-j-ё n- s-t-p-. -------------------------------- Dёshirojmë tё shkojmё nё shtёpi. 0
Soovite te taksot? A --s-i-on- --ё ta---? A d-------- n-- t----- A d-s-i-o-i n-ё t-k-i- ---------------------- A dёshironi njё taksi? 0
Nad soovivad helistada. A-- -ё-h-ro-----ё --l--o--j-ё. A-- d--------- t- t----------- A-a d-s-i-o-n- t- t-l-f-n-j-ё- ------------------------------ Ata dёshirojnë tё telefonojnё. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.