Vestmik

et Rongijaamas   »   nn At the train station

33 [kolmkümmend kolm]

Rongijaamas

Rongijaamas

33 [trettitre]

At the train station

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Millal sõidab järgmine rong Berliini? N------ n-s-e --g-til-Be-li-? N-- g-- n---- t-- t-- B------ N-r g-r n-s-e t-g t-l B-r-i-? ----------------------------- Når går neste tog til Berlin? 0
Millal sõidab järgmine rong Pariisi? N-r---r n-s---tog---- Pa--s? N-- g-- n---- t-- t-- P----- N-r g-r n-s-e t-g t-l P-r-s- ---------------------------- Når går neste tog til Paris? 0
Millal sõidab järgmine rong Londonisse? Nå--g-r-ne--e tog --- ---do-? N-- g-- n---- t-- t-- L------ N-r g-r n-s-e t-g t-l L-n-o-? ----------------------------- Når går neste tog til London? 0
Mis kell sõidab rong Varssavisse? N----år tog-t-ti- Warsa-a? N-- g-- t---- t-- W------- N-r g-r t-g-t t-l W-r-a-a- -------------------------- Når går toget til Warsawa? 0
Mis kell sõidab rong Stockholmi? Når --- --ge--t-l St-----lm? N-- g-- t---- t-- S--------- N-r g-r t-g-t t-l S-o-k-o-m- ---------------------------- Når går toget til Stockholm? 0
Mis kell sõidab rong Budapesti? Nå- g-- t---t --l-Bu----st? N-- g-- t---- t-- B-------- N-r g-r t-g-t t-l B-d-p-s-? --------------------------- Når går toget til Budapest? 0
Ma sooviksin piletit Madridi. Ein--il-e-t---- M----d, t-kk. E-- b------ t-- M------ t---- E-n b-l-e-t t-l M-d-i-, t-k-. ----------------------------- Ein billett til Madrid, takk. 0
Ma sooviksin piletit Prahasse. E----ill-t------P----, -a-k. E-- b------ t-- P----- t---- E-n b-l-e-t t-l P-a-a- t-k-. ---------------------------- Ein billett til Praha, takk. 0
Ma sooviksin piletit Berni. E-n-bil-et----l---r-, --k-. E-- b------ t-- B---- t---- E-n b-l-e-t t-l B-r-, t-k-. --------------------------- Ein billett til Bern, takk. 0
Millal jõuab rong Viini? N-- kjem toget-til ----? N-- k--- t---- t-- W---- N-r k-e- t-g-t t-l W-e-? ------------------------ Når kjem toget til Wien? 0
Millal jõuab rong Moskvasse? Når ---m to----t-- Moskv-? N-- k--- t---- t-- M------ N-r k-e- t-g-t t-l M-s-v-? -------------------------- Når kjem toget til Moskva? 0
Millal jõuab rong Amsterdami? Når -j-m -og-t t----ms-er---? N-- k--- t---- t-- A--------- N-r k-e- t-g-t t-l A-s-e-d-m- ----------------------------- Når kjem toget til Amsterdam? 0
Kas ma pean ümber istuma? M- eg--yt- to-? M- e- b--- t--- M- e- b-t- t-g- --------------- Må eg byte tog? 0
Milliselt platvormilt rong väljub? K-a -p-r g-r -o------å? K-- s--- g-- t---- f--- K-a s-o- g-r t-g-t f-å- ----------------------- Kva spor går toget frå? 0
Kas rongis on magamisvagun? E- det-----v-gn-på--o--t? E- d-- s------- p- t----- E- d-t s-v-v-g- p- t-g-t- ------------------------- Er det sovevogn på toget? 0
Ma sooviksin üheotsapiletit Brüsselisse. E----l ha ---------gs-i-l-tt t----rüs---. E- v-- h- e-- e------------- t-- B------- E- v-l h- e-n e-n-e-s-i-l-t- t-l B-ü-s-l- ----------------------------------------- Eg vil ha ein einvegsbillett til Brüssel. 0
Ma sooviks edasi-tagasi piletit Kopenhaagenisse. Eg-vi- --ø-e--e---b-lle-t---l Kø-e-h---. E- v-- k---- r----------- t-- K--------- E- v-l k-ø-e r-t-r-i-l-t- t-l K-b-n-a-n- ---------------------------------------- Eg vil kjøpe returbillett til København. 0
Mis maksab koht magamisvagunis? Kv- ko-ta- --n pla-s-i-sov-v--na? K-- k----- e-- p---- i s--------- K-a k-s-a- e-n p-a-s i s-v-v-g-a- --------------------------------- Kva kostar ein plass i sovevogna? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele muutumine

Me elame maailmas, mis muutub iga päev. Seepärast ei jää ka meie keele areng kunagi seisma. See areneb koos meiega ja on tänu sellele dünaamiline. Muutused võivad mõjutada kõiki keele osi. See tähendab, et muutused võivad mõjutada erinevaid aspekte. Fonoloogilised muutused mõjutavad keele kõla. Semantilised muutused muutuvad sõnade tähendused. Leksikaalsed muutused hõlmavad sõnavara. Grammatilised muutused muudavad grammatilisi struktuure. Keeleliste muutuste põhjused on erinevad. Sageli on olemas ka majanduslikud põhjuseid. Rääkijad või kirjutajad tahavad säästa aega ja vaeva. Sellisel juhul muudavad nad oma keelt lihtsamaks. Ka uuendused võivad viia keele muutusteni. See juhtub näiteks siis, kui leiutatakse mõni uus asi. Need asjad vajava nime, seega tekivad uued sõnad. Keele muutus ei ole tavaliselt planeeritud. See on loomulik protsess ja tihti toimub see automaatselt. Kuid rääkijad saavad muuta oma keelt ka täiesti teadlikult. Seda teevad nad siis, kui soovivad saavutada teatud mõju. Keele muutust soodustab ka võõrkeelte mõju. Seda on eriti hästi märgata nüüdsel globaliseerumise ajal. Inglise keel mõjutab teisi keeli rohkem kui ükski muu keel. Peaaegu igas keeles võib leida ingliskeelseid sõnu. Neid nimetatakse anglitsismideks. Keele muutuseid on kritiseeritud ja kardetud juba antiikajast saati. Samas on keele muutused ka positiivsed. Sest see tõestab: meie keel on elus - nagu meiegi!
Kas sa teadsid?
Pärsia keel kuulub iraani keelte hulka. Seda räägitakse eelkõige Iraanis, Afghanistanis ja Tadžikistanis. Aga ka teistes riikides on see üks oluline keel. Sinna juurde kuuluvad Usbekistan, Türkmenistan, Bahrein, Iraak ja India. Pärsia keel on emakeeleks üle 70 miljonile inimesele. Sinna juurde tulevad veel 50 miljonit, kes seda teise keelena räägivad. Piirkondade järgi kasutatakse erinevaid dialekte. Iraanis kehtib teherani dialekt suulise standardkeelena. Selle kõrval peab aga veel ametliku pärsia keele kirjakeele ära õppima. Pärsia märgisüsteem on araabia tähestiku üks variant. Pärsia keelel ei ole artikleid. Samuti puuduvad grammatilised sood. Vanasti oli pärsia keel idamaade tähtsaim suhtluskeel. Kes pärsia keelt õpib, avastab juba varsti paeluva kultuuri. Ning pärsia kirjandus kuulub maailma kõige märkimisväärsemate hulka...