Vestmik

et Kehaosad   »   sq Pjesёt e trupit

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [pesёdhjetёetetё]

Pjesёt e trupit

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Po -i--t-j-njё b-r-ё. P- v------ n-- b----- P- v-z-t-j n-ё b-r-ё- --------------------- Po vizatoj njё burrё. 0
Esiteks pea. Nё-f-l--m-ko---. N- f----- k----- N- f-l-i- k-k-n- ---------------- Nё fillim kokёn. 0
Mees kannab mütsi. B--ri -ba- nj--k--el-. B---- m--- n-- k------ B-r-i m-a- n-ё k-p-l-. ---------------------- Burri mban njё kapele. 0
Juukseid ei ole näha. Nu- ---u----f---ёt. N-- i d---- f------ N-k i d-k-n f-o-ё-. ------------------- Nuk i duken flokёt. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Nu- i d--en--dh--ves---. N-- i d---- e--- v------ N-k i d-k-n e-h- v-s-ё-. ------------------------ Nuk i duken edhe veshёt. 0
Selga ei ole ka näha. Edhe----r-zi -uk-i -uket. E--- k------ n-- i d----- E-h- k-r-i-i n-k i d-k-t- ------------------------- Edhe kurrizi nuk i duket. 0
Ma joonistan silmad ja suu. U---po-i-vi---o----tё d-- g-j-n. U-- p- i v------ s--- d-- g----- U-ё p- i v-z-t-j s-t- d-e g-j-n- -------------------------------- Unё po i vizatoj sytё dhe gojёn. 0
Mees tantsib ja naerab. B-rr--k-rc----he q-s-. B---- k----- d-- q---- B-r-i k-r-e- d-e q-s-. ---------------------- Burri kёrcen dhe qesh. 0
Mehel on pikk nina. Bu-r- -a njё-hun---t---ja-ё. B---- k- n-- h---- t- g----- B-r-i k- n-ё h-n-ё t- g-a-ё- ---------------------------- Burri ka njё hundё tё gjatё. 0
Ta kannab keppi käes. A---ban --ё-shk-p-n--d--r. A- m--- n-- s---- n- d---- A- m-a- n-ё s-k-p n- d-a-. -------------------------- Ai mban njё shkop nё duar. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. A- mb-n dhe-njё--h-----ё---f-. A- m--- d-- n-- s---- n- q---- A- m-a- d-e n-ё s-a-l n- q-f-. ------------------------------ Ai mban dhe njё shall nё qafё. 0
On talv ja külm. Ё---ё---m---dh- f-oh--. Ё---- d---- d-- f------ Ё-h-ё d-m-r d-e f-o-t-. ----------------------- Ёshtё dimёr dhe ftohtё. 0
Käed on tugevad. K-a-ёt----a -ё ---ish-m. K----- i k- t- f-------- K-a-ё- i k- t- f-q-s-ё-. ------------------------ Krahёt i ka tё fuqishёm. 0
Jalad on samuti tugevad. Ed-e--ё-bёt i-ka ----u-i--me. E--- k----- i k- t- f-------- E-h- k-m-ё- i k- t- f-q-s-m-. ----------------------------- Edhe kёmbёt i ka tё fuqishme. 0
See mees on lumest. Burr- -s--- p--- --re. B---- ё---- p--- b---- B-r-i ё-h-ё p-e- b-r-. ---------------------- Burri ёshtё prej bore. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Ai-n-k-ka--e-h---pa-t-l-on- -h- ---l-o. A- n-- k- v----- p--------- d-- p------ A- n-k k- v-s-u- p-n-a-l-n- d-e p-l-t-. --------------------------------------- Ai nuk ka veshur pantallona dhe pallto. 0
Kuid see mees ei külmeta. P-r-b-r-- --k-ka -toh-ё. P-- b---- n-- k- f------ P-r b-r-i n-k k- f-o-t-. ------------------------ Por burri nuk ka ftohtё. 0
Ta on lumemees. Ai -s-t- --- -jer--pr-j -o-e. A- ё---- n-- n---- p--- b---- A- ё-h-ё n-ё n-e-i p-e- b-r-. ----------------------------- Ai ёshtё njё njeri prej bore. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...