Vestmik

et midagi tohtima   »   sq mund

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [shtatёdhjetёetre]

mund

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? A-mund--’i---p-sh --ki-----ash--? A m--- t-- j----- m------ t------ A m-n- t-i j-p-s- m-k-n-s t-s-m-? --------------------------------- A mund t’i japёsh makinёs tashmё? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? A mu-d--- -ish -l--ol -an-? A m--- t- p--- a----- t---- A m-n- t- p-s- a-k-o- t-n-? --------------------------- A mund tё pish alkool tani? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? A ------ё ud-ёto-h-j-------h----t t---? A m--- t- u------- j----- s------ t---- A m-n- t- u-h-t-s- j-s-t- s-t-t-t t-n-? --------------------------------------- A mund tё udhёtosh jashtё shtetit tani? 0
tohtima m-nd m--- m-n- ---- mund 0
Tohime me siin suitsetada? A----- tё pi-ё du--n-k--u? A m--- t- p--- d---- k---- A m-n- t- p-m- d-h-n k-t-? -------------------------- A mund tё pimё duhan kёtu? 0
Tohib siin suitsetada? A--u-d-tё-p- d-ha- -ё-u? A m--- t- p- d---- k---- A m-n- t- p- d-h-n k-t-? ------------------------ A mund tё pi duhan kёtu? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? A mund t---ag-a---- --r-ё ---d---? A m--- t- p----- m- k---- k------- A m-n- t- p-g-a- m- k-r-ё k-e-i-i- ---------------------------------- A mund tё paguaj me kartё krediti? 0
Tohib siin tšekiga maksta? A-mun---- --gu---m--ç-k? A m--- t- p----- m- ç--- A m-n- t- p-g-a- m- ç-k- ------------------------ A mund tё paguaj me çek? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? A----- -ё pag-a-----l-kё ---d-r-? A m--- t- p----- m- l--- n- d---- A m-n- t- p-g-a- m- l-k- n- d-r-? --------------------------------- A mund tё paguaj me lekё nё dorё? 0
Tohin ma hetkel helistada? A -u-d ---te-e----- --ёh-r-? A m--- t- t-------- n------- A m-n- t- t-l-f-n-j n-ё-e-ё- ---------------------------- A mund tё telefonoj njёherё? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? A ---d tё-py----ё------a? A m--- t- p--- p-- d----- A m-n- t- p-e- p-r d-ç-a- ------------------------- A mund tё pyes pёr diçka? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? A--und t---he--d-çka? A m--- t- t--- d----- A m-n- t- t-e- d-ç-a- --------------------- A mund tё them diçka? 0
Ta ei tohi pargis magada. A- --- mund-t--f-e-ё -- --r-. A- n-- m--- t- f---- n- p---- A- n-k m-n- t- f-e-ё n- p-r-. ----------------------------- Ai nuk mund tё flejё nё park. 0
Ta ei tohi autos magada. A---uk--un- -ё -le-ё-n- ma---ё. A- n-- m--- t- f---- n- m------ A- n-k m-n- t- f-e-ё n- m-k-n-. ------------------------------- Ai nuk mund tё flejё nё makinё. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. Ai-nuk-mu-- -- f---- -ё s-a-ioni--- --e-it. A- n-- m--- t- f---- n- s-------- e t------ A- n-k m-n- t- f-e-ё n- s-a-i-n-n e t-e-i-. ------------------------------------------- Ai nuk mund tё flejё nё stacionin e trenit. 0
Tohime me istuda? A--u-d -ё u-e-i? A m--- t- u----- A m-n- t- u-e-i- ---------------- A mund tё ulemi? 0
Tohime me menüüd saada? A -un- t- -a -epni -e-y--? A m--- t- n- j---- m------ A m-n- t- n- j-p-i m-n-n-? -------------------------- A mund tё na jepni menynё? 0
Tohime me eraldi maksta? A-mu---t----g--jm- veç - ve-? A m--- t- p------- v-- e v--- A m-n- t- p-g-a-m- v-ç e v-ç- ----------------------------- A mund tё paguajmё veç e veç? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!