Vestmik

et Määrsõnad   »   sq Ndajfoljet

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [njёqind]

Ndajfoljet

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi njё-e-ё –--urrё n------ – k---- n-ё-e-ё – k-r-ё --------------- njёherё – kurrё 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? A-k-n--qenё --on------ ---B-rli-? A k--- q--- n--------- n- B------ A k-n- q-n- n-o-j-h-r- n- B-r-i-? --------------------------------- A keni qenё ndonjёherё nё Berlin? 0
Ei, mitte kunagi. J---a---ё--r-. J-- a--------- J-, a-n-ё-e-ё- -------------- Jo, asnjёherё. 0
keegi – mitte keegi dik--h ---sk-sh d----- – a----- d-k-s- – a-k-s- --------------- dikush – askush 0
Tunnete te siin kedagi? A nj-h---ndon--? A n----- n------ A n-i-n- n-o-j-? ---------------- A njihni ndonjё? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. Jo, nuk----- ----i kё--. J-- n-- n--- n---- k---- J-, n-k n-o- n-e-i k-t-. ------------------------ Jo, nuk njoh njeri kёtu. 0
veel – mitte enam ako-- – jo--ё a---- – j- m- a-o-a – j- m- ------------- akoma – jo mё 0
Jääte te veel kauaks siia? A -- rrin- --o-a g-at--kё-u? A d- r---- a---- g---- k---- A d- r-i-i a-o-a g-a-ё k-t-? ---------------------------- A do rrini akoma gjatё kёtu? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. J-, nu- ----m----a-- k---. J-- n-- r-- m- g---- k---- J-, n-k r-i m- g-a-ё k-t-. -------------------------- Jo, nuk rri mё gjatё kёtu. 0
veel midagi – ei midagi a--ma--ё – j- -ё a---- m- – j- m- a-o-a m- – j- m- ---------------- akoma mё – jo mё 0
Soovite te veel midagi juua? A--ё---roni-t---in---k---? A d-------- t- p--- a----- A d-s-i-o-i t- p-n- a-o-a- -------------------------- A dёshironi tё pini akoma? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. J-- s-dua --. J-- s---- m-- J-, s-d-a m-. ------------- Jo, s’dua mё. 0
juba midagi – mitte veel d--ka-–-ak-m--as-jё d---- – a---- a---- d-ç-a – a-o-a a-g-ё ------------------- diçka – akoma asgjё 0
Olete te juba midagi söönud? A --ni----ё-ё--d--j- ---? A k--- n----- n----- g--- A k-n- n-r-n- n-o-j- g-ё- ------------------------- A keni ngrёnё ndonjё gjё? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. J-- s’--m ng-ёn- -k-m---s---. J-- s---- n----- a---- a----- J-, s-k-m n-r-n- a-o-a a-g-ё- ----------------------------- Jo, s’kam ngrёnё akoma asgjё. 0
veel keegi – mitte keegi n-o-j- a--ma –-as-us--mё n----- a---- – a----- m- n-o-j- a-o-a – a-k-s- m- ------------------------ ndonjё akoma – askush mё 0
Soovib keegi veel kohvi? A-d-shi--n dik--h--j-t-r--j- -a--? A d------- d----- t----- n-- k---- A d-s-i-o- d-k-s- t-e-ё- n-ё k-f-? ---------------------------------- A dёshiron dikush tjetёr njё kafe? 0
Ei, mitte keegi. Jo- -----h--ё. J-- a----- m-- J-, a-k-s- m-. -------------- Jo, askush mё. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...