Vestmik

et Töö   »   sq Punoj

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [pesёdhjetёepesё]

Punoj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Çf--ё -ro----o---k---? Ç---- p--------- k---- Ç-a-ё p-o-e-i-n- k-n-? ---------------------- Çfarё profesioni keni? 0
Mu mees on arst. B---- i-----tё--je-. B---- i- ё---- m---- B-r-i i- ё-h-ё m-e-. -------------------- Burri im ёshtё mjek. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. U---p-n-j g-ysm---i-e-s---nfe--i---. U-- p---- g----- d--- s- i---------- U-ё p-n-j g-y-m- d-t- s- i-f-r-i-r-. ------------------------------------ Unё punoj gjysmё dite si infermiere. 0
Varsti saame me pensionit. S--shp-j-i-do -ё ma-r-m----------. S- s------ d- t- m----- p--------- S- s-p-j-i d- t- m-r-i- p-n-i-n-n- ---------------------------------- Sё shpejti do tё marrim pensionin. 0
Kuid maksud on kõrged. P-- ta-s-t -anё--ё-lart-. P-- t----- j--- t- l----- P-r t-k-a- j-n- t- l-r-a- ------------------------- Por taksat janё tё larta. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. Si--r--- s-ё-----s-- -sh-ё-i l----. S------- s---------- ё---- i l----- S-g-r-m- s-ё-d-t-s-r ё-h-ё i l-r-ё- ----------------------------------- Sigurimi shёndetёsor ёshtё i lartё. 0
Kelleks sa saada tahad? Ç--r---- t- bё-es-? Ç---- d- t- b------ Ç-a-ё d- t- b-h-s-? ------------------- Çfarё do tё bёhesh? 0
Ma tahan inseneriks saada. Du-----bёh-m----h-----. D-- t- b---- i--------- D-a t- b-h-m i-x-i-i-r- ----------------------- Dua tё bёhem inxhinier. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. D-- tё ----ioj -- ---v--si-et. D-- t- s------ n- u----------- D-a t- s-u-i-j n- u-i-e-s-t-t- ------------------------------ Dua tё studioj nё universitet. 0
Ma olen praktikant. J----r-kt-----. J-- p---------- J-m p-a-t-k-n-. --------------- Jam praktikant. 0
Ma ei teeni palju. N-k--itoj--hum-. N-- f---- s----- N-k f-t-j s-u-ё- ---------------- Nuk fitoj shumё. 0
Ma teen praktikat välismaal. Po-b-j -j---rak-i-- j--h-ё--h-et--. P- b-- n-- p------- j----- s------- P- b-j n-ё p-a-t-k- j-s-t- s-t-t-t- ----------------------------------- Po bёj njё praktikё jashtё shtetit. 0
See on minu ülemus. K- --h----hef- --. K- ё---- s---- i-- K- ё-h-ё s-e-i i-. ------------------ Ky ёshtё shefi im. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Ka--kol-gё t------. K-- k----- t- m---- K-m k-l-g- t- m-r-. ------------------- Kam kolegё tё mirё. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. Dr-k--- s----m- -j-thm-nё ----enc-. D------ s------ g-------- n- m----- D-e-a-e s-k-j-ё g-i-h-o-ё n- m-n-ё- ----------------------------------- Drekave shkojmё gjithmonё nё mencё. 0
Ma otsin töökohta. Po-kёr--j--j--v--- ---e. P- k----- n-- v--- p---- P- k-r-o- n-ё v-n- p-n-. ------------------------ Po kёrkoj njё vend pune. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Q--pr---njё --ti ja- pa-p-n-. Q- p--- n-- v--- j-- p- p---- Q- p-e- n-ё v-t- j-m p- p-n-. ----------------------------- Qё prej njё viti jam pa punё. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. N--kёt-------k-----m--t--pa--nё. N- k--- v--- k- s---- t- p------ N- k-t- v-n- k- s-u-ё t- p-p-n-. -------------------------------- Nё kёtё vend ka shumё tё papunё. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?