Vestmik

et Sidesõnad 1   »   sq Lidhёzat 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [nёntёdhjetёekatёr]

Lidhёzat 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Pr-------s- t--pu-h--ё ----. P--- d----- t- p------ s---- P-i- d-r-s- t- p-s-o-ё s-i-. ---------------------------- Prit derisa tё pushojё shiu. 0
Oota kuni ma valmis olen. Pr-- sa -- -ёh-m g---. P--- s- t- b---- g---- P-i- s- t- b-h-m g-t-. ---------------------- Prit sa tё bёhem gati. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. P-it de-is--tё v--ё ai. P--- d----- t- v--- a-- P-i- d-r-s- t- v-j- a-. ----------------------- Prit derisa tё vijё ai. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Po pr---d----a--ё m- -ha-en-flo--t. P- p--- d----- t- m- t----- f------ P- p-e- d-r-s- t- m- t-a-e- f-o-ё-. ----------------------------------- Po pres derisa tё mё thahen flokёt. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Po --e--de---- -ё-m-a--j- f---i. P- p--- d----- t- m------ f----- P- p-e- d-r-s- t- m-a-o-ё f-l-i- -------------------------------- Po pres derisa tё mbarojё filmi. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Po-p----d--i-a s---fo-i -- b--e--- -j--bë-. P- p--- d----- s------- t- b---- i g------- P- p-e- d-r-s- s-m-f-r- t- b-h-t i g-e-b-r- ------------------------------------------- Po pres derisa semafori tё bёhet i gjelbër. 0
Millal sa puhkusele sõidad? K---nisesh p-- pus-i-e? K-- n----- p-- p------- K-r n-s-s- p-r p-s-i-e- ----------------------- Kur nisesh pёr pushime? 0
Veel enne suvevaheaga? Pa-a -u------e--ё --rёs? P--- p-------- t- v----- P-r- p-s-i-e-e t- v-r-s- ------------------------ Para pushimeve tё verёs? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Po, pa-- -- tё --ll-jnё p--himet e---rё-. P-- p--- s- t- f------- p------- e v----- P-, p-r- s- t- f-l-o-n- p-s-i-e- e v-r-s- ----------------------------------------- Po, para se tё fillojnё pushimet e verёs. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R-e----o-e -a---ё---r- -e t---i------r-. R--------- ç----- p--- s- t- v--- d----- R-e-u-l-j- ç-t-n- p-r- s- t- v-j- d-m-i- ---------------------------------------- Rregulloje çatinё para se tё vijё dimri. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Laj- --a--- -a-- ----ё ulesh n--ta------. L--- d----- p--- s- t- u---- n- t-------- L-j- d-a-t- p-r- s- t- u-e-h n- t-v-l-n-. ----------------------------------------- Laji duart, para se tё ulesh nё tavolinё. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. M-y-le-dri-a-e-, --r--se-t- dalё-h-ja----. M----- d-------- p--- s- t- d----- j------ M-y-l- d-i-a-e-, p-r- s- t- d-l-s- j-s-t-. ------------------------------------------ Mbylle dritaren, para se tё dalёsh jashtё. 0
Millal sa koju tuled? Ku- ---eh-s- n- s--ёpi? K-- k------- n- s------ K-r k-h-h-s- n- s-t-p-? ----------------------- Kur kthehesh nё shtёpi? 0
Peale tunde? Pas m-s-m--? P-- m------- P-s m-s-m-t- ------------ Pas mёsimit? 0
Jah, peale tundide lõppu. P-- -as--mё-im- t- --a----. P-- p--- m----- t- m------- P-, p-s- m-s-m- t- m-a-o-ё- --------------------------- Po, pasi mёsimi tё mbarojё. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Pas --sid-nti--a- nuk-m--d-tё ----nt- mё. P-- a--------- a- n-- m--- t- p------ m-- P-s a-s-d-n-i- a- n-k m-n- t- p-n-n-e m-. ----------------------------------------- Pas aksidentit ai nuk mund tё punonte mё. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. P--i h-mbi punёn- -i sh-o- -- -m-ri--. P--- h---- p----- a- s---- n- A------- P-s- h-m-i p-n-n- a- s-k-i n- A-e-i-ё- -------------------------------------- Pasi humbi punёn, ai shkoi nё Amerikё. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Pa-i-i-u nё Am-rik-- - b- i---s-r. P--- i-- n- A------- u b- i p----- P-s- i-u n- A-e-i-ё- u b- i p-s-r- ---------------------------------- Pasi iku nё Amerikё, u bё i pasur. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...