Vestmik

et Sisseostud   »   ca Fer compres

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [cinquanta-quatre]

Fer compres

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. V-l- -o-pr---u---eg-l. V--- c------ u- r----- V-l- c-m-r-r u- r-g-l- ---------------------- Vull comprar un regal. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Pe-ò-r-- ---s- ---. P--- r-- m---- c--- P-r- r-s m-s-a c-r- ------------------- Però res massa car. 0
Võib-olla käekott? P-tse--------s--? P----- u-- b----- P-t-e- u-a b-s-a- ----------------- Potser una bossa? 0
Millist värvi te soovite? De q-in-co-o---a-vo-? D- q--- c---- l- v--- D- q-i- c-l-r l- v-l- --------------------- De quin color la vol? 0
Musta, pruuni või valget? Ne---- --rró -----nc-? N----- m---- o b------ N-g-a- m-r-ó o b-a-c-? ---------------------- Negra, marró o blanca? 0
Suurt või väikest? Una de g--n - pe---a? U-- d- g--- o p------ U-a d- g-a- o p-t-t-? --------------------- Una de gran o petita? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Q-e pu--veu-e -q----a? Q-- p-- v---- a------- Q-e p-c v-u-e a-u-s-a- ---------------------- Que puc veure aquesta? 0
Kas see on nahast? És -e c--r? É- d- c---- É- d- c-i-? ----------- És de cuir? 0
Või on ta kunstmaterjalist? O -e----st--? O d- p------- O d- p-à-t-c- ------------- O de plàstic? 0
Nahast loomulikult. De-cu--------lar. D- c---- é- c---- D- c-i-, é- c-a-. ----------------- De cuir, és clar. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. És--e -olt b-----u---t-t. É- d- m--- b--- q-------- É- d- m-l- b-n- q-a-i-a-. ------------------------- És de molt bona qualitat. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. I--a bos----- real-e-t-a -n--on pre-. I l- b---- é- r------- a u- b-- p---- I l- b-s-a é- r-a-m-n- a u- b-n p-e-. ------------------------------------- I la bossa és realment a un bon preu. 0
See meeldib mulle. M’-----a. M-------- M-a-r-d-. --------- M’agrada. 0
Ma võtan selle. La c----o. L- c------ L- c-m-r-. ---------- La compro. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? La-p----o--ar- s---e cas? L- p-- t------ s- d- c--- L- p-c t-r-a-, s- d- c-s- ------------------------- La puc tornar, si de cas? 0
Loomulikult. Nat---l--n-. N----------- N-t-r-l-e-t- ------------ Naturalment. 0
Me pakime ta kingina ära. L--mpa-uet-- --r -ega-. L----------- p-- r----- L-e-p-q-e-e- p-r r-g-l- ----------------------- L’empaquetem per regal. 0
Kassa on sealpool. La---i-a és-a---. L- c---- é- a---- L- c-i-a é- a-l-. ----------------- La caixa és allà. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...