Vestmik

et midagi tohtima   »   ca poder fer alguna cosa

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [setanta-tres]

poder fer alguna cosa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Q----- --ts ----u-r -n-c----? Q-- j- p--- c------ u- c----- Q-e j- p-t- c-n-u-r u- c-t-e- ----------------------------- Que ja pots conduir un cotxe? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Que ja ---- -eure --c----? Q-- j- p--- b---- a------- Q-e j- p-t- b-u-e a-c-h-l- -------------------------- Que ja pots beure alcohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Qu--j- -o---pots----r -o- a -’es-----er? Q-- j- p--- p--- a--- s-- a l----------- Q-e j- p-t- p-t- a-a- s-l a l-e-t-a-g-r- ---------------------------------------- Que ja pots pots anar sol a l’estranger? 0
tohtima p--er p---- p-d-r ----- poder 0
Tohime me siin suitsetada? P-dem f--ar-a---? P---- f---- a---- P-d-m f-m-r a-u-? ----------------- Podem fumar aquí? 0
Tohib siin suitsetada? Es pot fumar aq--? E- p-- f---- a---- E- p-t f-m-r a-u-? ------------------ Es pot fumar aquí? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Es-p-t--ag---a-b t-r--t--de--r-d--? E- p-- p---- a-- t------ d- c------ E- p-t p-g-r a-b t-r-e-a d- c-è-i-? ----------------------------------- Es pot pagar amb targeta de crèdit? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Es-p-t-p--ar --b --c? E- p-- p---- a-- x--- E- p-t p-g-r a-b x-c- --------------------- Es pot pagar amb xec? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Es---------r--o----en--------? E- p-- p---- n---- e- e------- E- p-t p-g-r n-m-s e- e-e-t-u- ------------------------------ Es pot pagar només en efectiu? 0
Tohin ma hetkel helistada? Q-- p----ruc-r? Q-- p-- t------ Q-e p-c t-u-a-? --------------- Que puc trucar? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Qu- --- -e------preg--ta? Q-- p-- f-- u-- p-------- Q-e p-c f-r u-a p-e-u-t-? ------------------------- Que puc fer una pregunta? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Qu- p------ a----- -os-? Q-- p-- d-- a----- c---- Q-e p-c d-r a-g-n- c-s-? ------------------------ Que puc dir alguna cosa? 0
Ta ei tohi pargis magada. (---- -o po--d-rm-r-a- ----. (---- n- p-- d----- a- p---- (-l-) n- p-t d-r-i- a- p-r-. ---------------------------- (Ell) no pot dormir al parc. 0
Ta ei tohi autos magada. (El-- n- ----d-rm-r--l--o-x-. (---- n- p-- d----- a- c----- (-l-) n- p-t d-r-i- a- c-t-e- ----------------------------- (Ell) no pot dormir al cotxe. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. (El----o pot do-mir a-l’e--a---. (---- n- p-- d----- a l--------- (-l-) n- p-t d-r-i- a l-e-t-c-ó- -------------------------------- (Ell) no pot dormir a l’estació. 0
Tohime me istuda? Pod-m --u-e? P---- s----- P-d-m s-u-e- ------------ Podem seure? 0
Tohime me menüüd saada? P---m-re-re -- -a--a? P---- r---- l- c----- P-d-m r-b-e l- c-r-a- --------------------- Podem rebre la carta? 0
Tohime me eraldi maksta? Po-em -agar-sep-ra-a----? P---- p---- s------------ P-d-m p-g-r s-p-r-d-m-n-? ------------------------- Podem pagar separadament? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!