Vestmik

et midagi soovima   »   ca agradar alguna cosa

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [setanta]

agradar alguna cosa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Q------a-r-daria --m-- - ----è? Q-- l- a-------- f---- a v----- Q-e l- a-r-d-r-a f-m-r a v-s-è- ------------------------------- Que li agradaria fumar a vostè? 0
Kas te sooviksite tantsida? Que -- ---a-ar-a---l----a-v-s--? Q-- l- a-------- b----- a v----- Q-e l- a-r-d-r-a b-l-a- a v-s-è- -------------------------------- Que li agradaria ballar a vostè? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Q-e----ag---a-ia--assej-r-----s-è? Q-- l- a-------- p------- a v----- Q-e l- a-r-d-r-a p-s-e-a- a v-s-è- ---------------------------------- Que li agradaria passejar a vostè? 0
Ma sooviksin suitsetada. M--gr--a-i----ma-. M---------- f----- M-a-r-d-r-a f-m-r- ------------------ M’agradaria fumar. 0
Soovid sa sigaretti? V---ri---u- c--a---t? V------- u- c-------- V-l-r-e- u- c-g-r-e-? --------------------- Voldries un cigarret? 0
Ta soovib tuld. (-ll- --------f--. (---- v------ f--- (-l-) v-l-r-a f-c- ------------------ (Ell) voldria foc. 0
Ma sooviksin midagi juua. M-a-r-daria b--r- --gu-a-co--. M---------- b---- a----- c---- M-a-r-d-r-a b-u-e a-g-n- c-s-. ------------------------------ M’agradaria beure alguna cosa. 0
Ma sooviksin midagi süüa. M---r-dari---enj-- a--una---sa. M---------- m----- a----- c---- M-a-r-d-r-a m-n-a- a-g-n- c-s-. ------------------------------- M’agradaria menjar alguna cosa. 0
Ma sooviksin veidi puhata. M’a--ad-r-a -es---s---una mica. M---------- d-------- u-- m---- M-a-r-d-r-a d-s-a-s-r u-a m-c-. ------------------------------- M’agradaria descansar una mica. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. M-agrad-r-- --egun--r--- un- c--a. M---------- p----------- u-- c---- M-a-r-d-r-a p-e-u-t-r-l- u-a c-s-. ---------------------------------- M’agradaria preguntar-li una cosa. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. M-a-ra---i- d-m---r-l- --- co--. M---------- d--------- u-- c---- M-a-r-d-r-a d-m-n-r-l- u-a c-s-. -------------------------------- M’agradaria demanar-li una cosa. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. M’a---dar-- -o-------l--a u-- ---a. M---------- c---------- a u-- c---- M-a-r-d-r-a c-n-i-a---i a u-a c-s-. ----------------------------------- M’agradaria convidar-li a una cosa. 0
Mida te soovite, palun? Qu---i -g--d--ia----n-r-, -i -s -l-u? Q-- l- a-------- p------- s- u- p---- Q-è l- a-r-d-r-a p-e-d-e- s- u- p-a-? ------------------------------------- Què li agradaria prendre, si us plau? 0
Soovite te kohvi? Vol---a u--c-fè? V------ u- c---- V-l-r-a u- c-f-? ---------------- Voldria un cafè? 0
Või soovite te pigem teed? O-----er-r---un t-? O p--------- u- t-- O p-e-e-i-i- u- t-? ------------------- O preferiria un te? 0
Me soovime koju sõita. E------adar-- -na--a ca--. E-- a-------- a--- a c---- E-s a-r-d-r-a a-a- a c-s-. -------------------------- Ens agradaria anar a casa. 0
Soovite te taksot? V---u-u- ta--? V---- u- t---- V-l-u u- t-x-? -------------- Voleu un taxi? 0
Nad soovivad helistada. V-l-r-e- tr---- --------f-n. V------- t----- p-- t------- V-l-r-e- t-u-a- p-r t-l-f-n- ---------------------------- Voldrien trucar per telèfon. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.