Vestmik

et Kaubamajas   »   ca Als grans magatzems

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [cinquanta-dos]

Als grans magatzems

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? A-e- al----an---a--tze-s? A--- a-- g---- m--------- A-e- a-s g-a-s m-g-t-e-s- ------------------------- Anem als grans magatzems? 0
Ma pean sisseoste tegema. Ti-c -l---s -n-àr-e-s. T--- a----- e--------- T-n- a-g-n- e-c-r-e-s- ---------------------- Tinc alguns encàrrecs. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. Vu-l --mprar--ol-e--c--e-. V--- c------ m----- c----- V-l- c-m-r-r m-l-e- c-s-s- -------------------------- Vull comprar moltes coses. 0
Kus on bürookaubad? On ----el--a-ticl-s d’o--c-n-? O- s-- e-- a------- d--------- O- s-n e-s a-t-c-e- d-o-i-i-a- ------------------------------ On són els articles d’oficina? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. Ne--s-i-o--o-r-- ---ape- -- car-es. N-------- s----- i p---- d- c------ N-c-s-i-o s-b-e- i p-p-r d- c-r-e-. ----------------------------------- Necessito sobres i paper de cartes. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. Nec-s-i-o-ll--i- i---rc----s. N-------- l----- i m--------- N-c-s-i-o l-a-i- i m-r-a-o-s- ----------------------------- Necessito llapis i marcadors. 0
Kus on mööbel? O- --n--ls --b-es? O- s-- e-- m------ O- s-n e-s m-b-e-? ------------------ On són els mobles? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. N--e-s--o-u---r-ar- i--n- -alai-e--. N-------- u- a----- i u-- c--------- N-c-s-i-o u- a-m-r- i u-a c-l-i-e-a- ------------------------------------ Necessito un armari i una calaixera. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. Ne--s-----un e-cr---o-- i--na-pr---at---i-. N-------- u- e--------- i u-- p------------ N-c-s-i-o u- e-c-i-t-r- i u-a p-e-t-t-e-i-. ------------------------------------------- Necessito un escriptori i una prestatgeria. 0
Kus on mänguasjad? On--ó- le--j-gui-e-? O- s-- l-- j-------- O- s-n l-s j-g-i-e-? -------------------- On són les joguines? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. N--e----o --a-n-n--i----o---- -----lu--. N-------- u-- n--- i u- o---- d- p------ N-c-s-i-o u-a n-n- i u- o-s-t d- p-l-i-. ---------------------------------------- Necessito una nina i un osset de peluix. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. N--e----- --a------- -e---t--- - un-j---d-e--a--. N-------- u-- p----- d- f----- i u- j-- d-------- N-c-s-i-o u-a p-l-t- d- f-t-o- i u- j-c d-e-c-c-. ------------------------------------------------- Necessito una pilota de futbol i un joc d’escacs. 0
Kus on tööriistad? O- s-n---s-ei-es? O- s-- l-- e----- O- s-n l-s e-n-s- ----------------- On són les eines? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. N------to u- mar-ell - -----al--ates. N-------- u- m------ i u--- a-------- N-c-s-i-o u- m-r-e-l i u-e- a-i-a-e-. ------------------------------------- Necessito un martell i unes alicates. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. N-ces---o u--trep-n--i u---o-n-v-s. N-------- u- t------ i u- t-------- N-c-s-i-o u- t-e-a-t i u- t-r-a-í-. ----------------------------------- Necessito un trepant i un tornavís. 0
Kus on ehted? O--s-n l-s --i--? O- s-- l-- j----- O- s-n l-s j-i-s- ----------------- On són les joies? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. Neces-ito-una --dena i --- ---s---. N-------- u-- c----- i u-- p------- N-c-s-i-o u-a c-d-n- i u-a p-l-e-a- ----------------------------------- Necessito una cadena i una polsera. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. Nec---i-o----a---l --arra--d--. N-------- u- a---- i a--------- N-c-s-i-o u- a-e-l i a-r-c-d-s- ------------------------------- Necessito un anell i arracades. 0

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!