Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   ca Subordinades amb que 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [noranta-dos]

Subordinades amb que 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. M-empr-nya -u--r-n-u-s. M--------- q-- r------- M-e-p-e-y- q-e r-n-u-s- ----------------------- M’emprenya que ronquis. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. M-e-pr-n-a--u- ---u-- tan-a---r-es-. M--------- q-- b----- t---- c------- M-e-p-e-y- q-e b-g-i- t-n-a c-r-e-a- ------------------------------------ M’emprenya que beguis tanta cervesa. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. M’--preny- -u- ar--b-s -a-----d. M--------- q-- a------ t-- t---- M-e-p-e-y- q-e a-r-b-s t-n t-r-. -------------------------------- M’emprenya que arribis tan tard. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. Cre- -ue-(a-el-)-l--f-i- f-l-- -n-m-tge. C--- q-- (- e--- l- f--- f---- u- m----- C-e- q-e (- e-l- l- f-i- f-l-a u- m-t-e- ---------------------------------------- Crec que (a ell) li feia falta un metge. 0
Ma arvan, et ta on haige. C--c-que-é---ala-t. C--- q-- é- m------ C-e- q-e é- m-l-l-. ------------------- Crec que és malalt. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. C-e---u- -s-à -orm--t. C--- q-- e--- d------- C-e- q-e e-t- d-r-i-t- ---------------------- Crec que està dormint. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. Es----- -u---s-cas--a-b-l-----t-- f----. E------ q-- e- c--- a-- l- n----- f----- E-p-r-m q-e e- c-s- a-b l- n-s-r- f-l-a- ---------------------------------------- Esperem que es casi amb la nostra filla. 0
Me loodame, et tal on palju raha. Esper-- qu--ti--ui --lts-------. E------ q-- t----- m---- d------ E-p-r-m q-e t-n-u- m-l-s d-n-r-. -------------------------------- Esperem que tingui molts diners. 0
Me loodame, et ta on miljonär. E----e---ue--ig-i m--i---r-. E------ q-- s---- m--------- E-p-r-m q-e s-g-i m-l-o-a-i- ---------------------------- Esperem que sigui milionari. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. He ----it que -a-tev---on- -a -in-u--un-a-----n-. H- s----- q-- l- t--- d--- h- t----- u- a-------- H- s-n-i- q-e l- t-v- d-n- h- t-n-u- u- a-c-d-n-. ------------------------------------------------- He sentit que la teva dona ha tingut un accident. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. He se--i- --e (e-la- -s ---’h----tal. H- s----- q-- (----- é- a l---------- H- s-n-i- q-e (-l-a- é- a l-h-s-i-a-. ------------------------------------- He sentit que (ella) és a l’hospital. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. H--s--ti--q-- el-teu-co-x---st--com-l-t-men- d--tru--. H- s----- q-- e- t-- c---- e--- c----------- d-------- H- s-n-i- q-e e- t-u c-t-e e-t- c-m-l-t-m-n- d-s-r-ï-. ------------------------------------------------------ He sentit que el teu cotxe està completament destruït. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. M’------ -ue-hàg-- -ingu-. M------- q-- h---- v------ M-a-e-r- q-e h-g-u v-n-u-. -------------------------- M’alegro que hàgiu vingut. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. M’al--r----e e-t-g-i-int-------. M------- q-- e------ i---------- M-a-e-r- q-e e-t-g-i i-t-r-s-a-. -------------------------------- M’alegro que estigui interessat. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. M’a-e-ro --- vulg-i -o--r-- -- ca--. M------- q-- v----- c------ l- c---- M-a-e-r- q-e v-l-u- c-m-r-r l- c-s-. ------------------------------------ M’alegro que vulgui comprar la casa. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. Em t--o --e---úl--- a--o-ús -- s- -’-- --a-. E- t--- q-- l------ a------ j- s- n--- a---- E- t-m- q-e l-ú-t-m a-t-b-s j- s- n-h- a-a-. -------------------------------------------- Em temo que l’últim autobús ja se n’ha anat. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. E---emo que-hau--m-d’a---a--u- ---i. E- t--- q-- h----- d------- u- t---- E- t-m- q-e h-u-e- d-a-a-a- u- t-x-. ------------------------------------ Em temo que haurem d’agafar un taxi. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. Em-t--o q-e--o-po-to -i--rs. E- t--- q-- n- p---- d------ E- t-m- q-e n- p-r-o d-n-r-. ---------------------------- Em temo que no porto diners. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...