Vestmik

et midagi pidama   »   ca haver de fer alguna cosa

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [setanta-dos]

haver de fer alguna cosa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
pidama h-ver-de h---- d- h-v-r d- -------- haver de 0
Ma pean kirja ära saatma. H-------n---- --a -----. H--- d------- u-- c----- H-i- d-e-v-a- u-a c-r-a- ------------------------ Haig d’enviar una carta. 0
Ma pean hotellile maksma. Haig--- p-g-r-l-h--el. H--- d- p---- l------- H-i- d- p-g-r l-h-t-l- ---------------------- Haig de pagar l’hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. T-has-d--ll-v-- --ho-a. T---- d- l----- d------ T-h-s d- l-e-a- d-h-r-. ----------------------- T’has de llevar d’hora. 0
Sa pead palju töötama. H-- -- tr-b--l-r m-l-. H-- d- t-------- m---- H-s d- t-e-a-l-r m-l-. ---------------------- Has de treballar molt. 0
Sa pead täpne olema. Ha- d-a-------a t--p-. H-- d-------- a t----- H-s d-a-r-b-r a t-m-s- ---------------------- Has d’arribar a temps. 0
Ta peab tankima. (-l-) h- -e-p-sa- b-n-ina. (---- h- d- p---- b------- (-l-) h- d- p-s-r b-n-i-a- -------------------------- (Ell) ha de posar benzina. 0
Ta peab autot parandama. (E----h- d- r-p---- e- co---. (---- h- d- r------ e- c----- (-l-) h- d- r-p-r-r e- c-t-e- ----------------------------- (Ell) ha de reparar el cotxe. 0
Ta peab autot pesema. (Ell---a d- --n-a---- c-tx-. (---- h- d- r----- e- c----- (-l-) h- d- r-n-a- e- c-t-e- ---------------------------- (Ell) ha de rentar el cotxe. 0
Ta peab sisseoste tegema. (E---- -a d---er -------. (----- h- d- f-- c------- (-l-a- h- d- f-r c-m-r-s- ------------------------- (Ella) ha de fer compres. 0
Ta peab korterit puhastama. (----)--a -e ne--j-r--’apar---e--. (----- h- d- n------ l------------ (-l-a- h- d- n-t-j-r l-a-a-t-m-n-. ---------------------------------- (Ella) ha de netejar l’apartament. 0
Ta peab pesu ära pesema. (E-la)--- de re-t-- l---o-a. (----- h- d- r----- l- r---- (-l-a- h- d- r-n-a- l- r-b-. ---------------------------- (Ella) ha de rentar la roba. 0
Me peame kohe kooli minema. Hem-d’ana-----se--id- a ---s--la. H-- d----- d- s------ a l-------- H-m d-a-a- d- s-g-i-a a l-e-c-l-. --------------------------------- Hem d’anar de seguida a l’escola. 0
Me peame kohe tööle minema. H---d’-----de-s--uida a------l--r. H-- d----- d- s------ a t--------- H-m d-a-a- d- s-g-i-a a t-e-a-l-r- ---------------------------------- Hem d’anar de seguida a treballar. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Hem--’a--r -- se---d--a---e-ge. H-- d----- d- s------ a- m----- H-m d-a-a- d- s-g-i-a a- m-t-e- ------------------------------- Hem d’anar de seguida al metge. 0
Te peate bussi ootama. H---d-es--ra--------bú-. H-- d-------- l--------- H-u d-e-p-r-r l-a-t-b-s- ------------------------ Heu d’esperar l’autobús. 0
Te peate rongi ootama. H-u ---sp--a- e---re-. H-- d-------- e- t---- H-u d-e-p-r-r e- t-e-. ---------------------- Heu d’esperar el tren. 0
Te peate taksot ootama. Heu-d-esp---r -l taxi. H-- d-------- e- t---- H-u d-e-p-r-r e- t-x-. ---------------------- Heu d’esperar el taxi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...