Vestmik

et Kehaosad   »   ca Les parts del cos

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [cinquanta-vuit]

Les parts del cos

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. D--ui-o--- h---. D------ u- h---- D-b-i-o u- h-m-. ---------------- Dibuixo un home. 0
Esiteks pea. Prime---l ca-. P----- e- c--- P-i-e- e- c-p- -------------- Primer el cap. 0
Mees kannab mütsi. L’-om---or-a--- b-rr-t. L----- p---- u- b------ L-h-m- p-r-a u- b-r-e-. ----------------------- L’home porta un barret. 0
Juukseid ei ole näha. El- c---ll- n- -s v----. E-- c------ n- e- v----- E-s c-b-l-s n- e- v-u-n- ------------------------ Els cabells no es veuen. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. L-- -re--e- ----oc--- -e-e-. L-- o------ t----- e- v----- L-s o-e-l-s t-m-o- e- v-u-n- ---------------------------- Les orelles tampoc es veuen. 0
Selga ei ole ka näha. L’esq-e-a --m-o- es-ve-. L-------- t----- e- v--- L-e-q-e-a t-m-o- e- v-u- ------------------------ L’esquena tampoc es veu. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Di--i-- e-- u-l--i-la -oc-. D------ e-- u--- i l- b---- D-b-i-o e-s u-l- i l- b-c-. --------------------------- Dibuixo els ulls i la boca. 0
Mees tantsib ja naerab. L’---e-balla i--iu. L----- b---- i r--- L-h-m- b-l-a i r-u- ------------------- L’home balla i riu. 0
Mehel on pikk nina. L’h-me-t-------- -l-rg. L----- t- u- n-- l----- L-h-m- t- u- n-s l-a-g- ----------------------- L’home té un nas llarg. 0
Ta kannab keppi käes. (El-)-po-----n ---tó ----s m-n-. (---- p---- u- b---- a l-- m---- (-l-) p-r-a u- b-s-ó a l-s m-n-. -------------------------------- (Ell) porta un bastó a les mans. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. T-----po-t- --a-b-fa-da-a---o-ta----e- c---. T---- p---- u-- b------ a- v------ d-- c---- T-m-é p-r-a u-a b-f-n-a a- v-l-a-t d-l c-l-. -------------------------------------------- També porta una bufanda al voltant del coll. 0
On talv ja külm. És l-h-v-r--- f- ----. É- l------- i f- f---- É- l-h-v-r- i f- f-e-. ---------------------- És l’hivern i fa fred. 0
Käed on tugevad. El- -ra--s-só- -u-c-l-ts. E-- b----- s-- m--------- E-s b-a-o- s-n m-s-u-a-s- ------------------------- Els braços són musculats. 0
Jalad on samuti tugevad. L----ames só---usc-lo--s. L-- c---- s-- m---------- L-s c-m-s s-n m-s-u-o-e-. ------------------------- Les cames són musculoses. 0
See mees on lumest. L-h--e----de n--. L----- é- d- n--- L-h-m- é- d- n-u- ----------------- L’home és de neu. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. (El-) n- p-r-a--i pa--a---s-n--ab-i-. (---- n- p---- n- p-------- n- a----- (-l-) n- p-r-a n- p-n-a-o-s n- a-r-c- ------------------------------------- (Ell) no porta ni pantalons ni abric. 0
Kuid see mees ei külmeta. P--- l--o-e -- -é -red. P--- l----- n- t- f---- P-r- l-h-m- n- t- f-e-. ----------------------- Però l’home no té fred. 0
Ta on lumemees. É- -n -ino- d- n--. É- u- n---- d- n--- É- u- n-n-t d- n-u- ------------------- És un ninot de neu. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...