Vestmik

et Määrsõnad   »   ca Els adverbis

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [per cent]

Els adverbis

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi ja-- e----- no / --i j- – e----- n- / m-- j- – e-c-r- n- / m-i -------------------- ja – encara no / mai 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? Ha-es--t - -er-í-? H- e---- a B------ H- e-t-t a B-r-í-? ------------------ Ha estat a Berlín? 0
Ei, mitte kunagi. N-, -n-ara-no-/ m-i. N-- e----- n- / m--- N-, e-c-r- n- / m-i- -------------------- No, encara no / mai. 0
keegi – mitte keegi a-gú-– ningú a--- – n---- a-g- – n-n-ú ------------ algú – ningú 0
Tunnete te siin kedagi? Con--x-vo--- --gú ---í? C----- v---- a--- a---- C-n-i- v-s-è a-g- a-u-? ----------------------- Coneix vostè algú aquí? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. N-- -o -o--c--in-ú-aqu-. N-- n- c---- n---- a---- N-, n- c-n-c n-n-ú a-u-. ------------------------ No, no conec ningú aquí. 0
veel – mitte enam e-car- - -- no e----- – j- n- e-c-r- – j- n- -------------- encara – ja no 0
Jääte te veel kauaks siia? Que--- -ued-r-----ar---és t-m-s? Q-- e- q------ e----- m-- t----- Q-e e- q-e-a-à e-c-r- m-s t-m-s- -------------------------------- Que es quedarà encara més temps? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. No--j--no em-que-a-- --s------ --uí. N-- j- n- e- q------ m-- t---- a---- N-, j- n- e- q-e-a-é m-s t-m-s a-u-. ------------------------------------ No, ja no em quedaré més temps aquí. 0
veel midagi – ei midagi al-u-- co-a més-–--es --s a----- c--- m-- – r-- m-- a-g-n- c-s- m-s – r-s m-s ------------------------- alguna cosa més – res més 0
Soovite te veel midagi juua? E--ar- -o----g--a--o-a---- de-be--e? E----- v-- a----- c--- m-- d- b----- E-c-r- v-l a-g-n- c-s- m-s d- b-u-e- ------------------------------------ Encara vol alguna cosa més de beure? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. N----- d-si-j- --s-mé-. N-- n- d------ r-- m--- N-, n- d-s-t-o r-s m-s- ----------------------- No, no desitjo res més. 0
juba midagi – mitte veel j- - -l--n- --sa-- e----a r-s j- … a----- c--- – e----- r-- j- … a-g-n- c-s- – e-c-r- r-s ----------------------------- ja … alguna cosa – encara res 0
Olete te juba midagi söönud? J--h--me--at-a---na cos-? J- h- m----- a----- c---- J- h- m-n-a- a-g-n- c-s-? ------------------------- Ja ha menjat alguna cosa? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. No--enca-- no-h---en------s. N-- e----- n- h- m----- r--- N-, e-c-r- n- h- m-n-a- r-s- ---------------------------- No, encara no he menjat res. 0
veel keegi – mitte keegi al-ú més-– -i-g- --s a--- m-- – n---- m-- a-g- m-s – n-n-ú m-s -------------------- algú més – ningú més 0
Soovib keegi veel kohvi? A----m-s--o-d-i- u--ca-è? A--- m-- v------ u- c---- A-g- m-s v-l-r-a u- c-f-? ------------------------- Algú més voldria un cafè? 0
Ei, mitte keegi. No- ---gú m-s. N-- n---- m--- N-, n-n-ú m-s- -------------- No, ningú més. 0

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...