Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   ca A lhotel – Arribada

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [vint-i-set]

A lhotel – Arribada

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? Que te-iu-un---abit-c-ó---iu-e? Q-- t---- u-- h-------- l------ Q-e t-n-u u-a h-b-t-c-ó l-i-r-? ------------------------------- Que teniu una habitació lliure? 0
Ma reserveerisin toa. He r---r--t-u-a -ab------. H- r------- u-- h--------- H- r-s-r-a- u-a h-b-t-c-ó- -------------------------- He reservat una habitació. 0
Mu nimi on Müller. E- me- n-m -s-Mül-e-. E- m-- n-- é- M------ E- m-u n-m é- M-l-e-. --------------------- El meu nom és Müller. 0
Mul on vaja ühest tuba. Nec--sito un----b-t-c-ó---d-v-d-a-. N-------- u-- h-------- i---------- N-c-s-i-o u-a h-b-t-c-ó i-d-v-d-a-. ----------------------------------- Necessito una habitació individual. 0
Mul on vaja kahest tuba. Ne--ss-t- u-a h--i---i- ----e. N-------- u-- h-------- d----- N-c-s-i-o u-a h-b-t-c-ó d-b-e- ------------------------------ Necessito una habitació doble. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? Q---t-co-t--l-h---t-c----e- n-t? Q---- c---- l---------- p-- n--- Q-a-t c-s-a l-h-b-t-c-ó p-r n-t- -------------------------------- Quant costa l’habitació per nit? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. V--dr-a --a-h-b-taci- -m---an-. V------ u-- h-------- a-- b---- V-l-r-a u-a h-b-t-c-ó a-b b-n-. ------------------------------- Voldria una habitació amb bany. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. Vo---ia u-- -a---ac-ó am--dutx-. V------ u-- h-------- a-- d----- V-l-r-a u-a h-b-t-c-ó a-b d-t-a- -------------------------------- Voldria una habitació amb dutxa. 0
Kas ma saaksin tuba näha? P-- v-ur- l-ha-itaci-? P-- v---- l----------- P-c v-u-e l-h-b-t-c-ó- ---------------------- Puc veure l’habitació? 0
Kas siin on garaaž? Q-- h---a--a-at-e---u-? Q-- h- h- g------ a---- Q-e h- h- g-r-t-e a-u-? ----------------------- Que hi ha garatge aquí? 0
Kas siin on seif? Hi -- c--xa ----a-a-u-? H- h- c---- f---- a---- H- h- c-i-a f-r-a a-u-? ----------------------- Hi ha caixa forta aquí? 0
Kas siin on faks? Qu- ------fax? Q-- t---- f--- Q-e t-n-u f-x- -------------- Que teniu fax? 0
Hästi, ma võtan selle toa. Va--é, e- --ed--l’h--i-a---. V- b-- e- q---- l----------- V- b-, e- q-e-o l-h-b-t-c-ó- ---------------------------- Va bé, em quedo l’habitació. 0
Siin on võtmed. Aquí-t--les -lau-. A--- t- l-- c----- A-u- t- l-s c-a-s- ------------------ Aquí té les claus. 0
Siin on mu pagas. A-u--t--s-el -eu--q--patge. A----- é- e- m-- e--------- A-u-s- é- e- m-u e-u-p-t-e- --------------------------- Aquest és el meu equipatge. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? A --i-a h--a s---e-ve-- l’-sm-rz-r? A q---- h--- s- s------ l---------- A q-i-a h-r- s- s-r-e-x l-e-m-r-a-? ----------------------------------- A quina hora se serveix l’esmorzar? 0
Mis kell saab lõunat süüa? A q--n--ho-a -e -e-v--- el-di-a-? A q---- h--- s- s------ e- d----- A q-i-a h-r- s- s-r-e-x e- d-n-r- --------------------------------- A quina hora se serveix el dinar? 0
Mis kell saab õhtust süüa? A-q---- -ora-se ---v-i--el -op--? A q---- h--- s- s------ e- s----- A q-i-a h-r- s- s-r-e-x e- s-p-r- --------------------------------- A quina hora se serveix el sopar? 0

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...