Vestmik

et Minevik 2   »   ca Passat 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [vuitanta-dos]

Passat 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Ha--e---- --uca--a--na-am-ul-nc--? H----- d- t----- a u-- a---------- H-v-e- d- t-u-a- a u-a a-b-l-n-i-? ---------------------------------- Havies de trucar a una ambulància? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Ha-ie- de-t----r--l -----? H----- d- t----- a- m----- H-v-e- d- t-u-a- a- m-t-e- -------------------------- Havies de trucar al metge? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Ha--e---e tr--a- -----po--c-a? H----- d- t----- a l- p------- H-v-e- d- t-u-a- a l- p-l-c-a- ------------------------------ Havies de trucar a la policia? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. T- el n---r---e -e-èf-n? -- -o res el--e-i-. T- e- n----- d- t------- F- n- r-- e- t----- T- e- n-m-r- d- t-l-f-n- F- n- r-s e- t-n-a- -------------------------------------------- Té el número de telèfon? Fa no res el tenia. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Té--------a- -a ---re- la-t-n--. T- l-------- F- n- r-- l- t----- T- l-a-r-ç-? F- n- r-s l- t-n-a- -------------------------------- Té l’adreça? Fa no res la tenia. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Té -----a -e -- ciu-at- Fa--- -es-el-t-ni-. T- e- p-- d- l- c------ F- n- r-- e- t----- T- e- p-a d- l- c-u-a-? F- n- r-s e- t-n-a- ------------------------------------------- Té el pla de la ciutat? Fa no res el tenia. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Va-ve----a--’--r----o v- -o----v--ir-- ---ora. V- v---- a l------ N- v- p---- v---- a l------ V- v-n-r a l-h-r-? N- v- p-d-r v-n-r a l-h-r-. ---------------------------------------------- Va venir a l’hora? No va poder venir a l’hora. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Qu--v--tr-b-r el ---í- -- v----d-r-trobar-e- cam-. Q-- v- t----- e- c---- N- v- p---- t----- e- c---- Q-e v- t-o-a- e- c-m-? N- v- p-d-r t-o-a- e- c-m-. -------------------------------------------------- Que va trobar el camí? No va poder trobar el camí. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. T’ent-ni-- ----- po-i- en-e-dr-. T--------- N- e- p---- e-------- T-e-t-n-a- N- e- p-d-a e-t-n-r-. -------------------------------- T’entenia? No em podia entendre. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Pe----- -o---s -o-e- a-rib---a ---o-a? P-- q-- n- v-- p---- a------ a l------ P-r q-è n- v-s p-d-r a-r-b-r a l-h-r-? -------------------------------------- Per què no vas poder arribar a l’hora? 0
Miks sa teed ei leidnud? P-r q-- ---va--pod-r -ro--- el-----? P-- q-- n- v-- p---- t----- e- c---- P-r q-è n- v-s p-d-r t-o-a- e- c-m-? ------------------------------------ Per què no vas poder trobar el camí? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Per-què-no el -------en--n---? P-- q-- n- e- p----- e-------- P-r q-è n- e- p-d-e- e-t-n-r-? ------------------------------ Per què no el podies entendre? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. N- v-ig-po-er--r-ib-r -----o---per--- n-----ve- -l- au-o-u-os. N- v--- p---- a------ a l----- p----- n- a----- e-- a--------- N- v-i- p-d-r a-r-b-r a l-h-r- p-r-u- n- a-a-e- e-s a-t-b-s-s- -------------------------------------------------------------- No vaig poder arribar a l’hora perquè no anaven els autobusos. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. No v-ig--o--r-t-ob-- el-c-mí--pe-què--o--en-a u----- d- l- c-u---. N- v--- p---- t----- e- c---- p----- n- t---- u- p-- d- l- c------ N- v-i- p-d-r t-o-a- e- c-m-, p-r-u- n- t-n-a u- p-a d- l- c-u-a-. ------------------------------------------------------------------ No vaig poder trobar el camí, perquè no tenia un pla de la ciutat. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. No--l p-d-a e-t-ndr- -er--è la---si-a-es---a-mol- a--a. N- e- p---- e------- p----- l- m----- e----- m--- a---- N- e- p-d-a e-t-n-r- p-r-u- l- m-s-c- e-t-v- m-l- a-t-. ------------------------------------------------------- No el podia entendre perquè la música estava molt alta. 0
Ma pidin takso võtma. Va-- ----- de -----r------ax-. V--- h---- d- p------ u- t---- V-i- h-v-r d- p-e-d-e u- t-x-. ------------------------------ Vaig haver de prendre un taxi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. V-ig-h---- ----om---- -- --- d--l--c-ut-t. V--- h---- d- c------ u- p-- d- l- c------ V-i- h-v-r d- c-m-r-r u- p-a d- l- c-u-a-. ------------------------------------------ Vaig haver de comprar un pla de la ciutat. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. V----ha-er ----aga- ----àdio. V--- h---- d------- l- r----- V-i- h-v-r d-a-a-a- l- r-d-o- ----------------------------- Vaig haver d’apagar la ràdio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!