Vestmik

et midagi pidama   »   ro „a trebui” ceva

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [şaptezeci şi doi]

„a trebui” ceva

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
pidama a--r-b-i a t----- a t-e-u- -------- a trebui 0
Ma pean kirja ära saatma. Tr-bu-- s---x-e-iez-sc---oar--. T------ s- e------- s---------- T-e-u-e s- e-p-d-e- s-r-s-a-e-. ------------------------------- Trebuie să expediez scrisoarea. 0
Ma pean hotellile maksma. T-eb--e să--lă--s----te-ul. T------ s- p------ h------- T-e-u-e s- p-ă-e-c h-t-l-l- --------------------------- Trebuie să plătesc hotelul. 0
Sa pead varakult tõusma. T-e-u-- -ă----sco-i-de-r---. T------ s- t- s---- d------- T-e-u-e s- t- s-o-i d-v-e-e- ---------------------------- Trebuie să te scoli devreme. 0
Sa pead palju töötama. T--buie-să-l-cr-----u--. T------ s- l------ m---- T-e-u-e s- l-c-e-i m-l-. ------------------------ Trebuie să lucrezi mult. 0
Sa pead täpne olema. T-e-u-- -- --i--u-c-u-l. T------ s- f-- p-------- T-e-u-e s- f-i p-n-t-a-. ------------------------ Trebuie să fii punctual. 0
Ta peab tankima. Tr----e -- -li-e-te-e. T------ s- a---------- T-e-u-e s- a-i-e-t-z-. ---------------------- Trebuie să alimenteze. 0
Ta peab autot parandama. T-eb-ie ---r-pa-e-m---na. T------ s- r----- m------ T-e-u-e s- r-p-r- m-ş-n-. ------------------------- Trebuie să repare maşina. 0
Ta peab autot pesema. T-eb-ie--ă -p--e ---i--. T------ s- s---- m------ T-e-u-e s- s-e-e m-ş-n-. ------------------------ Trebuie să spele maşina. 0
Ta peab sisseoste tegema. T-e--i- s--fa-ă -u--ă--t-r-. T------ s- f--- c----------- T-e-u-e s- f-c- c-m-ă-ă-u-i- ---------------------------- Trebuie să facă cumpărături. 0
Ta peab korterit puhastama. T-e-uie--ă f----cura- ---lo---n-ă. T------ s- f--- c---- î- l-------- T-e-u-e s- f-c- c-r-t î- l-c-i-ţ-. ---------------------------------- Trebuie să facă curat în locuinţă. 0
Ta peab pesu ära pesema. T-e------ă -p----hai--l-. T------ s- s---- h------- T-e-u-e s- s-e-e h-i-e-e- ------------------------- Trebuie să spele hainele. 0
Me peame kohe kooli minema. Tre---e----m-r-em --e--at-l- -coa-ă. T------ s- m----- i------ l- ş------ T-e-u-e s- m-r-e- i-e-i-t l- ş-o-l-. ------------------------------------ Trebuie să mergem imediat la şcoală. 0
Me peame kohe tööle minema. Tre-u-e-să m---e---m----t -a -er--c-u. T------ s- m----- i------ l- s-------- T-e-u-e s- m-r-e- i-e-i-t l- s-r-i-i-. -------------------------------------- Trebuie să mergem imediat la serviciu. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. T-e-u-- -- -erge- -medi-- -a---di-. T------ s- m----- i------ l- m----- T-e-u-e s- m-r-e- i-e-i-t l- m-d-c- ----------------------------------- Trebuie să mergem imediat la medic. 0
Te peate bussi ootama. Tre--i- -------p-aţi-a-to-u---. T------ s- a-------- a--------- T-e-u-e s- a-t-p-a-i a-t-b-z-l- ------------------------------- Trebuie să aşteptaţi autobuzul. 0
Te peate rongi ootama. T-----e--ă--şt-pt-ţi tr-nul. T------ s- a-------- t------ T-e-u-e s- a-t-p-a-i t-e-u-. ---------------------------- Trebuie să aşteptaţi trenul. 0
Te peate taksot ootama. T--buie----aşte--aţ---a----. T------ s- a-------- t------ T-e-u-e s- a-t-p-a-i t-x-u-. ---------------------------- Trebuie să aşteptaţi taxiul. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...