Vestmik

et vajama – tahtma   »   ro „a avea nevoie – a vrea”

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [şaizeci şi nouă]

„a avea nevoie – a vrea”

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. A--nevoi---- -n pat. A- n----- d- u- p--- A- n-v-i- d- u- p-t- -------------------- Am nevoie de un pat. 0
Ma tahan magada. V---- să-dor-. V---- s- d---- V-e-u s- d-r-. -------------- Vreau să dorm. 0
Kas siin on voodit? Av--- -ici u- pa-? A---- a--- u- p--- A-e-i a-c- u- p-t- ------------------ Aveţi aici un pat? 0
Mul on vaja lampi. Am-n-vo-e-d- --la-p-. A- n----- d- o l----- A- n-v-i- d- o l-m-ă- --------------------- Am nevoie de o lampă. 0
Ma tahan lugeda. V---u ---ci--s-. V---- s- c------ V-e-u s- c-t-s-. ---------------- Vreau să citesc. 0
Kas siin on lampi? Av--- a-c- - -am--? A---- a--- o l----- A-e-i a-c- o l-m-ă- ------------------- Aveţi aici o lampă? 0
Mul on vaja telefoni. A- nev----d--u----le--n. A- n----- d- u- t------- A- n-v-i- d- u- t-l-f-n- ------------------------ Am nevoie de un telefon. 0
Ma tahan helistada. Vr-------da---- t---f-n. V---- s- d-- u- t------- V-e-u s- d-u u- t-l-f-n- ------------------------ Vreau să dau un telefon. 0
Kas siin on telefoni? A-eţi----i-un-tel--o-? A---- a--- u- t------- A-e-i a-c- u- t-l-f-n- ---------------------- Aveţi aici un telefon? 0
Mul on vaja fotokaamerat. Am---v--- de ---ameră f-to. A- n----- d- o c----- f---- A- n-v-i- d- o c-m-r- f-t-. --------------------------- Am nevoie de o cameră foto. 0
Ma tahan pildistada. V-eau-s---ot--r---e-. V---- s- f----------- V-e-u s- f-t-g-a-i-z- --------------------- Vreau să fotografiez. 0
Kas siin on fotokaamerat? A-e-- -ic--o----e-ă--o-o? A---- a--- o c----- f---- A-e-i a-c- o c-m-r- f-t-? ------------------------- Aveţi aici o cameră foto? 0
Mul on vaja arvutit. A--n--oie-de-un ca--ulat-r. A- n----- d- u- c---------- A- n-v-i- d- u- c-l-u-a-o-. --------------------------- Am nevoie de un calculator. 0
Ma tahan meili saata. V--au ---t--mi---n ----i-. V---- s- t----- u- E------ V-e-u s- t-i-i- u- E-M-i-. -------------------------- Vreau să trimit un E-Mail. 0
Kas siin on arvutit? Aveţi ai----n -alcula--r? A---- a--- u- c---------- A-e-i a-c- u- c-l-u-a-o-? ------------------------- Aveţi aici un calculator? 0
Mul on vaja pastakat. Î-- t-eb-i-----p--. Î-- t------ u- p--- Î-i t-e-u-e u- p-x- ------------------- Îmi trebuie un pix. 0
Ma tahan midagi kirjutada. V-e-u s---c-i-----a. V---- s- s---- c---- V-e-u s- s-r-u c-v-. -------------------- Vreau să scriu ceva. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Av-ţi -ic- o ---ie -e h-rt-e----u--p--? A---- a--- o f---- d- h----- ş- u- p--- A-e-i a-c- o f-a-e d- h-r-i- ş- u- p-x- --------------------------------------- Aveţi aici o foaie de hârtie şi un pix? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...