Vestmik

et Omastav   »   ro Genitiv

99 [üheksakümmend üheksa]

Omastav

Omastav

99 [nouăzeci şi nouă]

Genitiv

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
minu sõbranna kass pis-c- ---et-n------e p----- p-------- m--- p-s-c- p-i-t-n-i m-l- --------------------- pisica prietenei mele 0
minu sõbra koer c--n----pr---e-u-ui --u c------ p---------- m-- c-i-e-e p-i-t-n-l-i m-u ----------------------- câinele prietenului meu 0
minu laste mänguasjad j-că-i--e-c-pi-lo--m-i j-------- c------- m-- j-c-r-i-e c-p-i-o- m-i ---------------------- jucăriile copiilor mei 0
See on minu kolleegi mantel. Acesta--st---al-------oleg-l---m-u. A----- e--- p------- c-------- m--- A-e-t- e-t- p-l-o-u- c-l-g-l-i m-u- ----------------------------------- Acesta este paltonul colegului meu. 0
See on minu kolleegi auto. A------ -s-e----in- co------m---. A------ e--- m----- c------ m---- A-e-s-a e-t- m-ş-n- c-l-g-i m-l-. --------------------------------- Aceasta este maşina colegei mele. 0
See on minu kolleegide töö. Ast---st- mu--a -o-e----r---i. A--- e--- m---- c-------- m--- A-t- e-t- m-n-a c-l-g-l-r m-i- ------------------------------ Asta este munca colegilor mei. 0
Särgilt on nööp ära. Nasturele -e -----m-ş- s-a --scusut. N-------- d- l- c----- s-- d-------- N-s-u-e-e d- l- c-m-ş- s-a d-s-u-u-. ------------------------------------ Nasturele de la cămaşă s-a descusut. 0
Garaaži võti on kadunud. Che-a------ ----j a --s-ă-u-. C---- d- l- g---- a d-------- C-e-a d- l- g-r-j a d-s-ă-u-. ----------------------------- Cheia de la garaj a dispărut. 0
Ülemuse arvuti on katki. Calc------u- -eful-i --t- s--i-at. C----------- ş------ e--- s------- C-l-u-a-o-u- ş-f-l-i e-t- s-r-c-t- ---------------------------------- Calculatorul şefului este stricat. 0
Kes on tüdruku vanemad? Ci-- --nt-p---n-i----t--? C--- s--- p------- f----- C-n- s-n- p-r-n-i- f-t-i- ------------------------- Cine sunt părinţii fetei? 0
Kuidas saan ma tema vanemate maja juurde? C---a-un- -- -a-- --r---i--r --? C-- a---- l- c--- p--------- e-- C-m a-u-g l- c-s- p-r-n-i-o- e-? -------------------------------- Cum ajung la casa părinţilor ei? 0
Maja asub tänava lõpus. Ca-a -st- ---la---ă -- c-p--ul s----ii. C--- e--- a-------- l- c------ s------- C-s- e-t- a-p-a-a-ă l- c-p-t-l s-r-z-i- --------------------------------------- Casa este amplasată la capătul străzii. 0
Mis on Šveitsi pealinn? Cum-s- nu--ş------i------l-e--ei? C-- s- n------ c------- E-------- C-m s- n-m-ş-e c-p-t-l- E-v-ţ-e-? --------------------------------- Cum se numeşte capitala Elveţiei? 0
Mis on selle raamatu pealkiri? C-----st- -i-lul-că--i-? C--- e--- t----- c------ C-r- e-t- t-t-u- c-r-i-? ------------------------ Care este titlul cărţii? 0
Mis on naabri laste nimed? Cu---e-num-sc-c----i-ve-i----r? C-- s- n----- c----- v--------- C-m s- n-m-s- c-p-i- v-c-n-l-r- ------------------------------- Cum se numesc copiii vecinilor? 0
Millal on lastel koolivaheaeg? C-----u-- --ca----- ---l--e-al---op-il--? C--- s--- v-------- ş------ a-- c-------- C-n- s-n- v-c-n-e-e ş-o-a-e a-e c-p-i-o-? ----------------------------------------- Când sunt vacanţele şcolare ale copiilor? 0
Millal on arsti vastuvõtuajad? C----sun- or-le -e v-zi-----e--o--------? C--- s--- o---- d- v----- a-- d---------- C-n- s-n- o-e-e d- v-z-t- a-e d-c-o-u-u-? ----------------------------------------- Când sunt orele de vizită ale doctorului? 0
Millal on muuseumi lahtiolekuajad? C--e--u----r-le -- ---c-id--e a-e-m-z-----? C--- s--- o---- d- d--------- a-- m-------- C-r- s-n- o-e-e d- d-s-h-d-r- a-e m-z-u-u-? ------------------------------------------- Care sunt orele de deschidere ale muzeului? 0

Parem keskendumine = tõhusam õpe

Õppimiseks on meil vaja keskenduda. Kogu tähelepanu peab olema ühel kindlal asjal. Keskendumisvõime ei ole päritav. Keskendumist tuleb õppida. Tavaliselt toimub see lasteaias ja koolis. Kuueaastaselt suudavad lapsed keskenduda umbes 15 minutit. 14-aastased noored suudavad keskenduda kaks korda sama kaua. Täiskasvanu keskendumisvõime kestab 45 minutit. Pärast vastavat aega tähelepanu hajub. Õppija huvi materjali vastu kaob. Tekkida võib ka väsimus ja stress. Selle tulemusena muutub õppimine aina raskemaks. Materjal ei jää enam hästi meelde. Kuid keskendumisvõimet saab parandada! Oluline on, et enne õppimist oleks inimene välja puhanud. Kui õppur on väsinud, suudab ta keskenduda lühikest aega. Meie aju teeb väsinuna rohkem vigu. Meie emotsioonid mõjutavad samuti keskendumist. Inimene, kes soovib õppida tõhusalt, peaks tundma end neutraalselt. Liiga palju positiivseid või negatiivseid emotsioone segavad õppimist. Muidugi pole alati võimalik oma tundeid kontrollida. Kuid saad proovida neid õppimise ajal eirata. Inimene, kes soovib keskenduda, peab olema motiveeritud. Õppides peab alati püüdlema mingi eesmärgi suunas. Ainult siis on meie aju võimeline keskenduma. Tõhusaks keskendumiseks on oluline ka vaikne keskkond. Lisaks, joo õppimise ajal palju vett; see hoiab sind ärkvel. Kõike seda meeles pidades suudate kindlasti kauem keskenduda!