Vestmik

et Kaubamajas   »   ro La magazin

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [cincizeci şi doi]

La magazin

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? M-r-em -a -- m-gazin? M----- l- u- m------- M-r-e- l- u- m-g-z-n- --------------------- Mergem la un magazin? 0
Ma pean sisseoste tegema. Tr-bui---ă --- -u-p---turi. T------ s- f-- c----------- T-e-u-e s- f-c c-m-ă-ă-u-i- --------------------------- Trebuie să fac cumpărături. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. V-ea--să-c-mpăr-mu-t-. V---- s- c----- m----- V-e-u s- c-m-ă- m-l-e- ---------------------- Vreau să cumpăr multe. 0
Kus on bürookaubad? U-de ---t ---icolele--e b--o-? U--- s--- a--------- d- b----- U-d- s-n- a-t-c-l-l- d- b-r-u- ------------------------------ Unde sunt articolele de birou? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. Î---t-eb-i---l--uri -i-h--t-e -e--c-is. Î-- t------ p------ ş- h----- d- s----- Î-i t-e-u-e p-i-u-i ş- h-r-i- d- s-r-s- --------------------------------------- Îmi trebuie plicuri şi hârtie de scris. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. Îm---re---- -i---i ş- c---o-i. Î-- t------ p----- ş- c------- Î-i t-e-u-e p-x-r- ş- c-r-o-i- ------------------------------ Îmi trebuie pixuri şi carioci. 0
Kus on mööbel? Und---s-e mo-i-ieru-? U--- e--- m---------- U-d- e-t- m-b-l-e-u-? --------------------- Unde este mobilierul? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. Am-ne-o-------n d-l-p -i -- - ----dă. A- n----- d- u- d---- ş- d- o c------ A- n-v-i- d- u- d-l-p ş- d- o c-m-d-. ------------------------------------- Am nevoie de un dulap şi de o comodă. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. A- ne---e-de--n--i--- ş---- -n -a--. A- n----- d- u- b---- ş- d- u- r---- A- n-v-i- d- u- b-r-u ş- d- u- r-f-. ------------------------------------ Am nevoie de un birou şi de un raft. 0
Kus on mänguasjad? U--e s--------r-ile? U--- s--- j--------- U-d- s-n- j-c-r-i-e- -------------------- Unde sunt jucăriile? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. Î-- t---ui- o p--uşă -- ---u---leţ. Î-- t------ o p----- ş- u- u------- Î-i t-e-u-e o p-p-ş- ş- u- u-s-l-ţ- ----------------------------------- Îmi trebuie o păpuşă şi un ursuleţ. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. Î-- t-eb--- -----g- -e--otbal ş- -n-j-c -e----. Î-- t------ o m---- d- f----- ş- u- j-- d- ş--- Î-i t-e-u-e o m-n-e d- f-t-a- ş- u- j-c d- ş-h- ----------------------------------------------- Îmi trebuie o minge de fotbal şi un joc de şah. 0
Kus on tööriistad? Unde---te---e-lta? U--- e--- u------- U-d- e-t- u-e-l-a- ------------------ Unde este unealta? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. Îmi t-ebuie-u- -ioca---i u------te. Î-- t------ u- c----- ş- u- c------ Î-i t-e-u-e u- c-o-a- ş- u- c-e-t-. ----------------------------------- Îmi trebuie un ciocan şi un cleşte. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. Îmi treb--- -- --r---u-şi-o -u-u---n-ţă. Î-- t------ u- b------ ş- o ş----------- Î-i t-e-u-e u- b-r-h-u ş- o ş-r-b-l-i-ă- ---------------------------------------- Îmi trebuie un burghiu şi o şurubelniţă. 0
Kus on ehted? Un-e s--t-b---te-ii-e? U--- s--- b----------- U-d- s-n- b-j-t-r-i-e- ---------------------- Unde sunt bijuteriile? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. Îm---re---- u---ăn------şi-o---ă--r-. Î-- t------ u- l------- ş- o b------- Î-i t-e-u-e u- l-n-i-o- ş- o b-ă-a-ă- ------------------------------------- Îmi trebuie un lănţişor şi o brăţară. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. Î-- -r---i---- -ne--ş------e-. Î-- t------ u- i--- ş- c------ Î-i t-e-u-e u- i-e- ş- c-r-e-. ------------------------------ Îmi trebuie un inel şi cercei. 0

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!