Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   ro În hotel – sosirea

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [douăzeci şi şapte]

În hotel – sosirea

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? A--ţi-- -a--ră---ber-? A---- o c----- l------ A-e-i o c-m-r- l-b-r-? ---------------------- Aveţi o cameră liberă? 0
Ma reserveerisin toa. A- re----at --c---ră. A- r------- o c------ A- r-z-r-a- o c-m-r-. --------------------- Am rezervat o cameră. 0
Mu nimi on Müller. Nu-el---eu e--- M---er. N----- m-- e--- M------ N-m-l- m-u e-t- M-l-e-. ----------------------- Numele meu este Müller. 0
Mul on vaja ühest tuba. A- n--o-e-d- o ---e-ă-s-n---. A- n----- d- o c----- s------ A- n-v-i- d- o c-m-r- s-n-l-. ----------------------------- Am nevoie de o cameră single. 0
Mul on vaja kahest tuba. A- nevo----- - -a-e-- --bl-. A- n----- d- o c----- d----- A- n-v-i- d- o c-m-r- d-b-ă- ---------------------------- Am nevoie de o cameră dublă. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? Câ- -ostă-ca---------o--t-? C-- c---- c----- p- n------ C-t c-s-ă c-m-r- p- n-a-t-? --------------------------- Cât costă camera pe noapte? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. Vre-- - came-ă c- --dă. V---- o c----- c- c---- V-e-u o c-m-r- c- c-d-. ----------------------- Vreau o cameră cu cadă. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. Vre-u-o--a-er- c--du-. V---- o c----- c- d--- V-e-u o c-m-r- c- d-ş- ---------------------- Vreau o cameră cu duş. 0
Kas ma saaksin tuba näha? P---să-v-d--am-ra? P-- s- v-- c------ P-t s- v-d c-m-r-? ------------------ Pot să văd camera? 0
Kas siin on garaaž? Exi-t---i-i -- --ra-? E----- a--- u- g----- E-i-t- a-c- u- g-r-j- --------------------- Există aici un garaj? 0
Kas siin on seif? Exi--- a-c--u------? E----- a--- u- s---- E-i-t- a-c- u- s-i-? -------------------- Există aici un seif? 0
Kas siin on faks? Ex--tă a-c---n fax? E----- a--- u- f--- E-i-t- a-c- u- f-x- ------------------- Există aici un fax? 0
Hästi, ma võtan selle toa. B-n-,-i-u-c-me-a. B---- i-- c------ B-n-, i-u c-m-r-. ----------------- Bine, iau camera. 0
Siin on võtmed. Ai-- e-----he-a. A--- e--- c----- A-c- e-t- c-e-a- ---------------- Aici este cheia. 0
Siin on mu pagas. Aic- -s-e ba-aju--meu. A--- e--- b------ m--- A-c- e-t- b-g-j-l m-u- ---------------------- Aici este bagajul meu. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? La -e oră -- -e--e--- m-c---d-j-n? L- c- o-- s- s------- m---- d----- L- c- o-ă s- s-r-e-t- m-c-l d-j-n- ---------------------------------- La ce oră se serveşte micul dejun? 0
Mis kell saab lõunat süüa? L- ce o-ă ----e-veş-e -r--z--? L- c- o-- s- s------- p------- L- c- o-ă s- s-r-e-t- p-â-z-l- ------------------------------ La ce oră se serveşte prânzul? 0
Mis kell saab õhtust süüa? L---e-or--s----r-e-te--ina? L- c- o-- s- s------- c---- L- c- o-ă s- s-r-e-t- c-n-? --------------------------- La ce oră se serveşte cina? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...