Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   ro Propoziţii secundare cu că 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [nouăzeci şi doi]

Propoziţii secundare cu că 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. M--s--ă-- -ă--for-i. M- s----- c- s------ M- s-p-r- c- s-o-ă-. -------------------- Mă supără că sforăi. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. M---up--- ---bei---a----m--tă-be-e. M- s----- c- b-- a-- d- m---- b---- M- s-p-r- c- b-i a-a d- m-l-ă b-r-. ----------------------------------- Mă supără că bei aşa de multă bere. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. Mă sup-r- c---ii a---tâ-ziu. M- s----- c- v-- a-- t------ M- s-p-r- c- v-i a-a t-r-i-. ---------------------------- Mă supără că vii aşa târziu. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. C-e---ă ar----v--- de-un -e---. C--- c- a-- n----- d- u- m----- C-e- c- a-e n-v-i- d- u- m-d-c- ------------------------------- Cred că are nevoie de un medic. 0
Ma arvan, et ta on haige. C-ed-că e--e bo--av. C--- c- e--- b------ C-e- c- e-t- b-l-a-. -------------------- Cred că este bolnav. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. Cr---c----um---ar-e. C--- c- a--- d------ C-e- c- a-u- d-a-m-. -------------------- Cred că acum doarme. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. Sper-m -ă-se--ăsă----a----c---ii-- n-as---. S----- s- s- c----------- c- f---- n------- S-e-ă- s- s- c-s-t-r-a-c- c- f-i-a n-a-t-ă- ------------------------------------------- Sperăm să se căsătorească cu fiica noastră. 0
Me loodame, et tal on palju raha. S--r-- să a-bă------ ba-i. S----- s- a--- m---- b---- S-e-ă- s- a-b- m-l-i b-n-. -------------------------- Sperăm să aibă mulţi bani. 0
Me loodame, et ta on miljonär. S--ră- --------i--o---. S----- s- f-- m-------- S-e-ă- s- f-e m-l-o-a-. ----------------------- Sperăm să fie milionar. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. A----zit -- soţ-a t- ----u- -n-------nt. A- a---- c- s---- t- a a--- u- a-------- A- a-z-t c- s-ţ-a t- a a-u- u- a-c-d-n-. ---------------------------------------- Am auzit că soţia ta a avut un accident. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. A- ----- c--e----i---rna-- -n-s--ta-. A- a---- c- e--- i-------- î- s------ A- a-z-t c- e-t- i-t-r-a-ă î- s-i-a-. ------------------------------------- Am auzit că este internată în spital. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. Am ---i- ---maş-n---a ---e c-m---t -istru-ă. A- a---- c- m----- t- e--- c------ d-------- A- a-z-t c- m-ş-n- t- e-t- c-m-l-t d-s-r-s-. -------------------------------------------- Am auzit că maşina ta este complet distrusă. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. Mă bu--r------i--e--t. M- b---- c- a-- v----- M- b-c-r c- a-i v-n-t- ---------------------- Mă bucur că aţi venit. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. M- buc-r-c- vă --t--eseaz-. M- b---- c- v- i----------- M- b-c-r c- v- i-t-r-s-a-ă- --------------------------- Mă bucur că vă interesează. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. Mă buc-r -- -r--i------m-ăr-ţi ca--. M- b---- c- v---- s- c-------- c---- M- b-c-r c- v-e-i s- c-m-ă-a-i c-s-. ------------------------------------ Mă bucur că vreţi să cumpăraţi casa. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. Mă------ă ulti--l ---o----a pl---t--e--. M- t-- c- u------ a------ a p----- d---- M- t-m c- u-t-m-l a-t-b-z a p-e-a- d-j-. ---------------------------------------- Mă tem că ultimul autobuz a plecat deja. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. Mă t-m--- va-t-ebui s--luăm u--ta--. M- t-- c- v- t----- s- l--- u- t---- M- t-m c- v- t-e-u- s- l-ă- u- t-x-. ------------------------------------ Mă tem că va trebui să luăm un taxi. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. M----m-c--n- -- -a-- la-m-ne. M- t-- c- n- a- b--- l- m---- M- t-m c- n- a- b-n- l- m-n-. ----------------------------- Mă tem că nu am bani la mine. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...