Vestmik

et Linnas   »   ro În oraş

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [douăzeci şi cinci]

În oraş

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. V-eau -ă---r--la -ar-. V---- s- m--- l- g---- V-e-u s- m-r- l- g-r-. ---------------------- Vreau să merg la gară. 0
Ma sooviks lennujaama minna. V-ea-------r---- a-ro--rt. V---- s- m--- l- a-------- V-e-u s- m-r- l- a-r-p-r-. -------------------------- Vreau să merg la aeroport. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Vr-a---ă--e---în --n---l-o-a-u-u-. V---- s- m--- î- c------ o-------- V-e-u s- m-r- î- c-n-r-l o-a-u-u-. ---------------------------------- Vreau să merg în centrul oraşului. 0
Kuidas saan ma rongijaama? Cu---j--g -- gar-? C-- a---- l- g---- C-m a-u-g l- g-r-? ------------------ Cum ajung la gară? 0
Kuidas saan ma lennujaama? C-- -j--- l- -er-p-rt? C-- a---- l- a-------- C-m a-u-g l- a-r-p-r-? ---------------------- Cum ajung la aeroport? 0
Kuidas saan ma kesklinna? C-m---un- î- ce-t-ul-oraşu-u-? C-- a---- î- c------ o-------- C-m a-u-g î- c-n-r-l o-a-u-u-? ------------------------------ Cum ajung în centrul oraşului? 0
Mul on taksot vaja. A- --v-i- d- -n-t--i. A- n----- d- u- t---- A- n-v-i- d- u- t-x-. --------------------- Am nevoie de un taxi. 0
Mul on linnakaarti vaja. Am----oi- d- ----rtă. A- n----- d- o h----- A- n-v-i- d- o h-r-ă- --------------------- Am nevoie de o hartă. 0
Mul on hotelli vaja. Am n-v-i- d- ---ho-el. A- n----- d- u- h----- A- n-v-i- d- u- h-t-l- ---------------------- Am nevoie de un hotel. 0
Ma sooviks autot rentida. V---u--- î-c--ri-z o ma-i--. V---- s- î-------- o m------ V-e-u s- î-c-i-i-z o m-ş-n-. ---------------------------- Vreau să închiriez o maşină. 0
Siin on mu krediitkaart. Aici -s-e c-rte- -e--de--redit. A--- e--- c----- m-- d- c------ A-c- e-t- c-r-e- m-a d- c-e-i-. ------------------------------- Aici este cartea mea de credit. 0
Siin on mu juhiluba. Aici----e--er-isu- -----ut-. A--- e--- p------- m-- a---- A-c- e-t- p-r-i-u- m-u a-t-. ---------------------------- Aici este permisul meu auto. 0
Mis on linnas vaadata? C- -s-e-de ----t-î------? C- e--- d- v---- î- o---- C- e-t- d- v-z-t î- o-a-? ------------------------- Ce este de văzut în oraş? 0
Minge vanalinna. Merg-ţ- în -en--ul -st--ic. M------ î- c------ i------- M-r-e-i î- c-n-r-l i-t-r-c- --------------------------- Mergeţi în centrul istoric. 0
Tehke linnas ringsõit. F-c--i-u---ur -l ora-ul--. F----- u- t-- a- o-------- F-c-ţ- u- t-r a- o-a-u-u-. -------------------------- Faceţi un tur al oraşului. 0
Minge sadamasse. Mer-eţi--n p---. M------ î- p---- M-r-e-i î- p-r-. ---------------- Mergeţi în port. 0
Tehke sadamaringsõit. Fa-e-i un---- -----r---u-. F----- u- t-- a- p-------- F-c-ţ- u- t-r a- p-r-u-u-. -------------------------- Faceţi un tur al portului. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Ce--bie----- t-r---ic- mai ---st-? C- o-------- t-------- m-- e------ C- o-i-c-i-e t-r-s-i-e m-i e-i-t-? ---------------------------------- Ce obiective turistice mai există? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!