Vestmik

et Eitamine 2   »   ro Negaţie 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [şaizeci şi cinci]

Negaţie 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? E--e---u---in-lu-? E--- s---- i------ E-t- s-u-p i-e-u-? ------------------ Este scump inelul? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Nu,-n- ---tă-d-câ- --s-tă d- Eur-. N-- n- c---- d---- o s--- d- E---- N-, n- c-s-ă d-c-t o s-t- d- E-r-. ---------------------------------- Nu, nu costă decât o sută de Euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. D-- eu -- -u-----i---ze--. D-- e- a- n---- c--------- D-r e- a- n-m-i c-n-i-e-i- -------------------------- Dar eu am numai cincizeci. 0
Oled sa juba valmis? Eş-i -a-a -e-a? E--- g--- d---- E-t- g-t- d-j-? --------------- Eşti gata deja? 0
Ei, veel mitte. Nu, -n---nu. N-- î--- n-- N-, î-c- n-. ------------ Nu, încă nu. 0
Aga kohe olen valmis. D-- imed--t s-n--ga-a. D-- i------ s--- g---- D-r i-e-i-t s-n- g-t-. ---------------------- Dar imediat sunt gata. 0
Soovid sa veel suppi? Mai d-r---i -u-ă? M-- d------ s---- M-i d-r-ş-i s-p-? ----------------- Mai doreşti supă? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Nu- -- m-i--o--s-. N-- n- m-- d------ N-, n- m-i d-r-s-. ------------------ Nu, nu mai doresc. 0
Aga veel üht jäätist. D-r ---ă o ------a-ă. D-- î--- o î--------- D-r î-c- o î-g-e-a-ă- --------------------- Dar încă o îngheţată. 0
Elad sa juba kaua siin? L-c-i-ş-i d---ult--i------i? L-------- d- m--- t--- a---- L-c-i-ş-i d- m-l- t-m- a-c-? ---------------------------- Locuieşti de mult timp aici? 0
Ei, alles esimest kuud. Nu- --ia-de-o l-n-. N-- a--- d- o l---- N-, a-i- d- o l-n-. ------------------- Nu, abia de o lună. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Dar------c de---m-lt----r-oa--. D-- c----- d--- m---- p-------- D-r c-n-s- d-j- m-l-e p-r-o-n-. ------------------------------- Dar cunosc deja multe persoane. 0
Sõidad sa homme koju? M--g--m-i-e a-a-ă? M---- m---- a----- M-r-i m-i-e a-a-ă- ------------------ Mergi mâine acasă? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Nu,-n-m----a-s-â--it -e-săp-ăm---. N-- n---- l- s------ d- s--------- N-, n-m-i l- s-â-ş-t d- s-p-ă-â-ă- ---------------------------------- Nu, numai la sfârşit de săptămână. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Dar mă întor--dej- -----ic-. D-- m- î----- d--- d-------- D-r m- î-t-r- d-j- d-m-n-c-. ---------------------------- Dar mă întorc deja duminică. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? F--c- -a-e----d--a---j--ă? F---- t- e--- d--- m------ F-i-a t- e-t- d-j- m-j-r-? -------------------------- Fiica ta este deja majoră? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Nu- ----n--ai ---t-s----e-----i. N-- a-- n---- ş------------ a--- N-, a-e n-m-i ş-p-e-p-e-e-e a-i- -------------------------------- Nu, are numai şaptesprezece ani. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Dar a-e -e----n -r----n. D-- a-- d--- u- p------- D-r a-e d-j- u- p-i-t-n- ------------------------ Dar are deja un prieten. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!