Vestmik

et Kehaosad   »   ro Părţile corpului omenesc

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [cincizeci şi opt]

Părţile corpului omenesc

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. D---n-z-un---. D------ u- o-- D-s-n-z u- o-. -------------- Desenez un om. 0
Esiteks pea. Mai---tâ--c-pu-. M-- î---- c----- M-i î-t-i c-p-l- ---------------- Mai întâi capul. 0
Mees kannab mütsi. O--l--oar-ă - ----rie. O--- p----- o p------- O-u- p-a-t- o p-l-r-e- ---------------------- Omul poartă o pălărie. 0
Juukseid ei ole näha. P--u- n- -e-vede. P---- n- s- v---- P-r-l n- s- v-d-. ----------------- Părul nu se vede. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Ş----c----ec---- n- ---v-d. Ş- n--- u------- n- s- v--- Ş- n-c- u-e-h-l- n- s- v-d- --------------------------- Şi nici urechile nu se văd. 0
Selga ei ole ka näha. N-ci -pa-ele nu-s- ve--. N--- s------ n- s- v---- N-c- s-a-e-e n- s- v-d-. ------------------------ Nici spatele nu se vede. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Des-n-- o-hi--ş- gu-a. D------ o---- ş- g---- D-s-n-z o-h-i ş- g-r-. ---------------------- Desenez ochii şi gura. 0
Mees tantsib ja naerab. Omul --n-ea-- -- r-d-. O--- d------- ş- r---- O-u- d-n-e-z- ş- r-d-. ---------------------- Omul dansează şi râde. 0
Mehel on pikk nina. Omul---- un --s-lu-g. O--- a-- u- n-- l---- O-u- a-e u- n-s l-n-. --------------------- Omul are un nas lung. 0
Ta kannab keppi käes. Ţi-- -n bas--n -n -â-n-. Ţ--- u- b----- î- m----- Ţ-n- u- b-s-o- î- m-i-i- ------------------------ Ţine un baston în mâini. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. P-artă -i -n f-lar î----ru- ---ului. P----- ş- u- f---- î- j---- g------- P-a-t- ş- u- f-l-r î- j-r-l g-t-l-i- ------------------------------------ Poartă şi un fular în jurul gâtului. 0
On talv ja külm. Este----n---- est-----g. E--- i---- ş- e--- f---- E-t- i-r-ă ş- e-t- f-i-. ------------------------ Este iarnă şi este frig. 0
Käed on tugevad. Br-ţel- -u-- -u-e---ce. B------ s--- p--------- B-a-e-e s-n- p-t-r-i-e- ----------------------- Braţele sunt puternice. 0
Jalad on samuti tugevad. Şi pic-oa---e su----uter--c-. Ş- p--------- s--- p--------- Ş- p-c-o-r-l- s-n- p-t-r-i-e- ----------------------------- Şi picioarele sunt puternice. 0
See mees on lumest. Omul-e--e --------dă. O--- e--- d-- z------ O-u- e-t- d-n z-p-d-. --------------------- Omul este din zăpadă. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Nu-p-a-t---a---lo---şi--alt-n. N- p----- p-------- ş- p------ N- p-a-t- p-n-a-o-i ş- p-l-o-. ------------------------------ Nu poartă pantaloni şi palton. 0
Kuid see mees ei külmeta. D----mulu- -u-i--st- fri-. D-- o----- n--- e--- f---- D-r o-u-u- n--- e-t- f-i-. -------------------------- Dar omului nu-i este frig. 0
Ta on lumemees. E--e--- -m-d- ---adă. E--- u- o- d- z------ E-t- u- o- d- z-p-d-. --------------------- Este un om de zăpadă. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...