Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   ro Pronume posesive 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [şaizeci şi şapte]

Pronume posesive 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
prillid o-h---r-i o-------- o-h-l-r-i --------- ochelarii 0
Ta unustas oma prillid. Ş------tat-o-hela-i-. Ş--- u---- o--------- Ş--- u-t-t o-h-l-r-i- --------------------- Şi-a uitat ochelarii. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Un-- ş--a-p-s o----a-i-? U--- ş--- p-- o--------- U-d- ş--- p-s o-h-l-r-i- ------------------------ Unde şi-a pus ochelarii? 0
kell ce---l c----- c-a-u- ------ ceasul 0
Ta kell on katki. C---u----- -st- str-ca-. C----- l-- e--- s------- C-a-u- l-i e-t- s-r-c-t- ------------------------ Ceasul lui este stricat. 0
Kell ripub seinal. Ce-sul at-r-ă--- p---te. C----- a----- p- p------ C-a-u- a-â-n- p- p-r-t-. ------------------------ Ceasul atârnă pe perete. 0
pass pa-a--r--l p--------- p-ş-p-r-u- ---------- paşaportul 0
Ta kaotas enda passi. Şi------r-u--p-ş-portu-. Ş--- p------ p---------- Ş--- p-e-d-t p-ş-p-r-u-. ------------------------ Şi-a pierdut paşaportul. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? U-d-----a -us--a--po-tul? U--- ş--- p-- p---------- U-d- ş--- p-s p-ş-p-r-u-? ------------------------- Unde şi-a pus paşaportul? 0
nad – nende ei-- al-l-r e- – a- l-- e- – a- l-r ----------- ei – al lor 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. C-piii--u --i po--găs-----i-ţ-i. C----- n- î-- p-- g--- p-------- C-p-i- n- î-i p-t g-s- p-r-n-i-. -------------------------------- Copiii nu îşi pot găsi părinţii. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Dar---tă,-vi- pă-inţ-- l-r! D-- i---- v-- p------- l--- D-r i-t-, v-n p-r-n-i- l-r- --------------------------- Dar iată, vin părinţii lor! 0
Teie – teie d---e--o-st-- –-al--u-ne-v---t-ă d------------ – a- d------------ d-m-e-v-a-t-ă – a- d-m-e-v-a-t-ă -------------------------------- dumneavoastră – al dumneavoastră 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Cu- a f-----xcu-s-a dum---v--s-r---omnul--M-ll-r? C-- a f--- e------- d------------ d------ M------ C-m a f-s- e-c-r-i- d-m-e-v-a-t-ă d-m-u-e M-l-e-? ------------------------------------------------- Cum a fost excursia dumneavoastră domnule Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? U-de este-soţ-a---mn---o-st---d-----e--ül-er? U--- e--- s---- d------------ d------ M------ U-d- e-t- s-ţ-a d-m-e-v-a-t-ă d-m-u-e M-l-e-? --------------------------------------------- Unde este soţia dumneavoastră domnule Müller? 0
Teie – teie d-m-eavoas-ră-– a d-----v-a--ră d------------ – a d------------ d-m-e-v-a-t-ă – a d-m-e-v-a-t-ă ------------------------------- dumneavoastră – a dumneavoastră 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? C-m-- -o-- e--u---- -umn-a-oast-ă d-amnă ---m-d-? C-- a f--- e------- d------------ d----- S------- C-m a f-s- e-c-r-i- d-m-e-v-a-t-ă d-a-n- S-h-i-t- ------------------------------------------------- Cum a fost excursia dumneavoastră doamnă Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? U-d- e-----o-ul du-ne---a-----d--mnă Sc--i--? U--- e--- s---- d------------ d----- S------- U-d- e-t- s-ţ-l d-m-e-v-a-t-ă d-a-n- S-h-i-t- --------------------------------------------- Unde este soţul dumneavoastră doamnă Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!