Vestmik

et Töö   »   ro Muncă

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [cincizeci şi cinci]

Muncă

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Ce ----ţi -r-f-si---l? C- f----- p----------- C- f-c-ţ- p-o-e-i-n-l- ---------------------- Ce faceţi profesional? 0
Mu mees on arst. Soţ-- ----e-te ---p-o---ie -----. S---- m-- e--- d- p------- m----- S-ţ-l m-u e-t- d- p-o-e-i- m-d-c- --------------------------------- Soţul meu este de profesie medic. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Eu--uc-e---u-ju-ă-at- -e --r---ca-şi--s-s--n-- me-i----. E- l----- c- j------- d- n---- c- ş- a-------- m-------- E- l-c-e- c- j-m-t-t- d- n-r-ă c- ş- a-i-t-n-ă m-d-c-l-. -------------------------------------------------------- Eu lucrez cu jumătate de normă ca şi asistentă medicală. 0
Varsti saame me pensionit. În -urând--om prim- -----e. Î- c----- v-- p---- p------ Î- c-r-n- v-m p-i-i p-n-i-. --------------------------- În curând vom primi pensie. 0
Kuid maksud on kõrged. D-- --pozite-- s-nt--a-i. D-- i--------- s--- m---- D-r i-p-z-t-l- s-n- m-r-. ------------------------- Dar impozitele sunt mari. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. Şi-as-gura--a-m----a---e-te-----pă. Ş- a--------- m------- e--- s------ Ş- a-i-u-a-e- m-d-c-l- e-t- s-u-p-. ----------------------------------- Şi asigurarea medicală este scumpă. 0
Kelleks sa saada tahad? Ce---ei-s---e-ii---a-ă? C- v--- s- d---- o----- C- v-e- s- d-v-i o-a-ă- ----------------------- Ce vrei să devii odată? 0
Ma tahan inseneriks saada. V-----să-devin--ngi-er. V---- s- d---- i------- V-e-u s- d-v-n i-g-n-r- ----------------------- Vreau să devin inginer. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Vre-- -ă s-u-ie- -- univ-r---ate. V---- s- s------ l- u------------ V-e-u s- s-u-i-z l- u-i-e-s-t-t-. --------------------------------- Vreau să studiez la universitate. 0
Ma olen praktikant. E-------p--ct----t. E- s--- p---------- E- s-n- p-a-t-c-n-. ------------------- Eu sunt practicant. 0
Ma ei teeni palju. N- -â---- mu-t. N- c----- m---- N- c-ş-i- m-l-. --------------- Nu câştig mult. 0
Ma teen praktikat välismaal. F-c --a-ti--------r-in-t--e. F-- p------- î- s----------- F-c p-a-t-c- î- s-r-i-ă-a-e- ---------------------------- Fac practică în străinătate. 0
See on minu ülemus. A-est- est- ş-f-l -e-. A----- e--- ş---- m--- A-e-t- e-t- ş-f-l m-u- ---------------------- Acesta este şeful meu. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Am -o-e-i --ă----. A- c----- d------- A- c-l-g- d-ă-u-i- ------------------ Am colegi drăguţi. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. La-pr--z ---ge---n-otd-a--a l---antină. L- p---- m----- î---------- l- c------- L- p-â-z m-r-e- î-t-t-e-u-a l- c-n-i-ă- --------------------------------------- La prânz mergem întotdeauna la cantină. 0
Ma otsin töökohta. Ca-t-un----t. C--- u- p---- C-u- u- p-s-. ------------- Caut un post. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Su-t -e-- -- -n-an--om-r. S--- d--- d- u- a- ş----- S-n- d-j- d- u- a- ş-m-r- ------------------------- Sunt deja de un an şomer. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. Î----r- a--a sunt pr-a---l-i--omer-. Î- ţ--- a--- s--- p--- m---- ş------ Î- ţ-r- a-t- s-n- p-e- m-l-i ş-m-r-. ------------------------------------ În ţara asta sunt prea mulţi şomeri. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?