Vestmik

et midagi soovima   »   ro „a dori” ceva

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [şaptezeci]

„a dori” ceva

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Do-i-i să---m-ţi? D----- s- f------ D-r-ţ- s- f-m-ţ-? ----------------- Doriţi să fumaţi? 0
Kas te sooviksite tantsida? Do--ţ-----dan-aţ-? D----- s- d------- D-r-ţ- s- d-n-a-i- ------------------ Doriţi să dansaţi? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Do---i--- ---g----l--pl---are? D----- s- m------ l- p-------- D-r-ţ- s- m-r-e-i l- p-i-b-r-? ------------------------------ Doriţi să mergeţi la plimbare? 0
Ma sooviksin suitsetada. Vrea- ---f---z. V---- s- f----- V-e-u s- f-m-z- --------------- Vreau să fumez. 0
Soovid sa sigaretti? V-ei---ţi-ar-? V--- o ţ------ V-e- o ţ-g-r-? -------------- Vrei o ţigară? 0
Ta soovib tuld. El--r-- -n f--. E- v--- u- f--- E- v-e- u- f-c- --------------- El vrea un foc. 0
Ma sooviksin midagi juua. D-res- să --a--ceva. D----- s- b--- c---- D-r-s- s- b-a- c-v-. -------------------- Doresc să beau ceva. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Dor-sc -ă m--â------a. D----- s- m----- c---- D-r-s- s- m-n-n- c-v-. ---------------------- Doresc să mănânc ceva. 0
Ma sooviksin veidi puhata. D------să ---odih-esc ---i-. D----- s- m- o------- p----- D-r-s- s- m- o-i-n-s- p-ţ-n- ---------------------------- Doresc să mă odihnesc puţin. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Doresc-s- v--în---- c--a. D----- s- v- î----- c---- D-r-s- s- v- î-t-e- c-v-. ------------------------- Doresc să vă întreb ceva. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Dore-- -ă ------ ----. D----- s- v- r-- c---- D-r-s- s- v- r-g c-v-. ---------------------- Doresc să vă rog ceva. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. D----c -ă-v- i-vit--a -ev-. D----- s- v- i---- l- c---- D-r-s- s- v- i-v-t l- c-v-. --------------------------- Doresc să vă invit la ceva. 0
Mida te soovite, palun? C--d-r----v- --g? C- d----- v- r--- C- d-r-ţ- v- r-g- ----------------- Ce doriţi vă rog? 0
Soovite te kohvi? D---ţ--o c----? D----- o c----- D-r-ţ- o c-f-a- --------------- Doriţi o cafea? 0
Või soovite te pigem teed? S-u --r-ţ---a--bi-e--- ----? S-- d----- m-- b--- u- c---- S-u d-r-ţ- m-i b-n- u- c-a-? ---------------------------- Sau doriţi mai bine un ceai? 0
Me soovime koju sõita. Vr-m să--ergem--c--ă. V--- s- m----- a----- V-e- s- m-r-e- a-a-ă- --------------------- Vrem să mergem acasă. 0
Soovite te taksot? Vreţ- u--ta-i? V---- u- t---- V-e-i u- t-x-? -------------- Vreţi un taxi? 0
Nad soovivad helistada. Ei-vo- -ă-----u- t-lef--. E- v-- s- d-- u- t------- E- v-r s- d-a u- t-l-f-n- ------------------------- Ei vor să dea un telefon. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.