Vestmik

et midagi pidama   »   sl nekaj morati

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [dvainsedemdeset]

nekaj morati

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
pidama m----i m----- m-r-t- ------ morati 0
Ma pean kirja ära saatma. M-r-m-o-p---ati--o-pismo. M---- o-------- t- p----- M-r-m o-p-s-a-i t- p-s-o- ------------------------- Moram odposlati to pismo. 0
Ma pean hotellile maksma. Mor-m-pla---i------. M---- p------ h----- M-r-m p-a-a-i h-t-l- -------------------- Moram plačati hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. Mor-š z-o-a---s---i. M---- z----- v------ M-r-š z-o-a- v-t-t-. -------------------- Moraš zgodaj vstati. 0
Sa pead palju töötama. M-ra- --liko --l--i. M---- v----- d------ M-r-š v-l-k- d-l-t-. -------------------- Moraš veliko delati. 0
Sa pead täpne olema. M-r-- bit- ----n-/------. M---- b--- t---- / t----- M-r-š b-t- t-č-n / t-č-a- ------------------------- Moraš biti točen / točna. 0
Ta peab tankima. O--m-r----n-a--. O- m--- t------- O- m-r- t-n-a-i- ---------------- On mora tankati. 0
Ta peab autot parandama. O---o---p--ra--t--a---. O- m--- p-------- a---- O- m-r- p-p-a-i-i a-t-. ----------------------- On mora popraviti avto. 0
Ta peab autot pesema. On m----o--a---a--o. O- m--- o----- a---- O- m-r- o-r-t- a-t-. -------------------- On mora oprati avto. 0
Ta peab sisseoste tegema. O-a-m-r--n-kup-v-t-. O-- m--- n---------- O-a m-r- n-k-p-v-t-. -------------------- Ona mora nakupovati. 0
Ta peab korterit puhastama. O----or- či-t--i s-an-va-j-. O-- m--- č------ s---------- O-a m-r- č-s-i-i s-a-o-a-j-. ---------------------------- Ona mora čistiti stanovanje. 0
Ta peab pesu ära pesema. On- -o-a--r-ti--eri-o. O-- m--- p---- p------ O-a m-r- p-a-i p-r-l-. ---------------------- Ona mora prati perilo. 0
Me peame kohe kooli minema. T-ko- -o-a------i- v---lo. T---- m----- (---- v š---- T-k-j m-r-m- (-t-) v š-l-. -------------------------- Takoj moramo (iti) v šolo. 0
Me peame kohe tööle minema. Tak---moram- -it-- n- d-lo. T---- m----- (---- n- d---- T-k-j m-r-m- (-t-) n- d-l-. --------------------------- Takoj moramo (iti) na delo. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. T---j -ora-o--it-) - ---av-i--. T---- m----- (---- k z--------- T-k-j m-r-m- (-t-) k z-r-v-i-u- ------------------------------- Takoj moramo (iti) k zdravniku. 0
Te peate bussi ootama. Poča--t- m-r----na-avt---s.--Vi m---t---akat--na -v-ob--.) P------- m----- n- a------- (-- m----- č----- n- a-------- P-č-k-t- m-r-t- n- a-t-b-s- (-i m-r-t- č-k-t- n- a-t-b-s-) ---------------------------------------------------------- Počakati morate na avtobus. (Vi morate čakati na avtobus.) 0
Te peate rongi ootama. P----at--mo-a-- n--vl-k. P------- m----- n- v---- P-č-k-t- m-r-t- n- v-a-. ------------------------ Počakati morate na vlak. 0
Te peate taksot ootama. Poča--ti --r-te-na-t-ksi. P------- m----- n- t----- P-č-k-t- m-r-t- n- t-k-i- ------------------------- Počakati morate na taksi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...