Vestmik

et midagi pidama   »   uk Щось мусити

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [сімдесят два]

72 [simdesyat dva]

Щось мусити

[Shchosʹ musyty]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
pidama Мус--и М----- М-с-т- ------ Мусити 0
M-sy-y M----- M-s-t- ------ Musyty
Ma pean kirja ära saatma. Я мушу--ідп----ти--ис-. Я м--- в--------- л---- Я м-ш- в-д-р-в-т- л-с-. ----------------------- Я мушу відправити лист. 0
YA-mush--v-dp-a-yty-lyst. Y- m---- v--------- l---- Y- m-s-u v-d-r-v-t- l-s-. ------------------------- YA mushu vidpravyty lyst.
Ma pean hotellile maksma. Я----у з-плат-т- за--о-ел-. Я м--- з-------- з- г------ Я м-ш- з-п-а-и-и з- г-т-л-. --------------------------- Я мушу заплатити за готель. 0
YA--u-----ap-aty---z- ----lʹ. Y- m---- z-------- z- h------ Y- m-s-u z-p-a-y-y z- h-t-l-. ----------------------------- YA mushu zaplatyty za hotelʹ.
Sa pead varakult tõusma. Ти мус-ш встати р-н-. Т- м---- в----- р---- Т- м-с-ш в-т-т- р-н-. --------------------- Ти мусиш встати рано. 0
Ty -u-------------a-o. T- m----- v----- r---- T- m-s-s- v-t-t- r-n-. ---------------------- Ty musysh vstaty rano.
Sa pead palju töötama. Ти-му--ш -а------р---в--и. Т- м---- б----- п--------- Т- м-с-ш б-г-т- п-а-ю-а-и- -------------------------- Ти мусиш багато працювати. 0
Ty--usy---ba---- pra---u-at-. T- m----- b----- p----------- T- m-s-s- b-h-t- p-a-s-u-a-y- ----------------------------- Ty musysh bahato pratsyuvaty.
Sa pead täpne olema. Ти----иш --ти ---к-----н--. Т- м---- б--- п------------ Т- м-с-ш б-т- п-н-т-а-ь-и-. --------------------------- Ти мусиш бути пунктуальним. 0
Ty --s-s--bu-----n--u--ʹnym. T- m----- b--- p------------ T- m-s-s- b-t- p-n-t-a-ʹ-y-. ---------------------------- Ty musysh buty punktualʹnym.
Ta peab tankima. В------ить-за---ви-и-я. В-- м----- з----------- В-н м-с-т- з-п-а-и-и-я- ----------------------- Він мусить заправитися. 0
Vi------t- za---v-ty--a. V-- m----- z------------ V-n m-s-t- z-p-a-y-y-y-. ------------------------ Vin musytʹ zapravytysya.
Ta peab autot parandama. В------ит- р--о-ту-ат--авт---б-ль. В-- м----- р---------- а---------- В-н м-с-т- р-м-н-у-а-и а-т-м-б-л-. ---------------------------------- Він мусить ремонтувати автомобіль. 0
V-- m-s--ʹ r--on-uva---avtom-----. V-- m----- r---------- a---------- V-n m-s-t- r-m-n-u-a-y a-t-m-b-l-. ---------------------------------- Vin musytʹ remontuvaty avtomobilʹ.
Ta peab autot pesema. Він -у---ь-ми-и-а---м---ль. В-- м----- м--- а---------- В-н м-с-т- м-т- а-т-м-б-л-. --------------------------- Він мусить мити автомобіль. 0
V-n mus-t---yty--v-o---il-. V-- m----- m--- a---------- V-n m-s-t- m-t- a-t-m-b-l-. --------------------------- Vin musytʹ myty avtomobilʹ.
Ta peab sisseoste tegema. В--а-м--ит- р-б-т--за---и. В--- м----- р----- з------ В-н- м-с-т- р-б-т- з-к-п-. -------------------------- Вона мусить робити закупи. 0
V--a--us--ʹ-ro-yt---a-u-y. V--- m----- r----- z------ V-n- m-s-t- r-b-t- z-k-p-. -------------------------- Vona musytʹ robyty zakupy.
Ta peab korterit puhastama. Вон----си-ь ----р-ти --а-ти--. В--- м----- п------- к-------- В-н- м-с-т- п-и-р-т- к-а-т-р-. ------------------------------ Вона мусить прибрати квартиру. 0
Vo-a--us-tʹ ---b-at- -va-----. V--- m----- p------- k-------- V-n- m-s-t- p-y-r-t- k-a-t-r-. ------------------------------ Vona musytʹ prybraty kvartyru.
Ta peab pesu ära pesema. В-н---усит- пр--- біл---у. В--- м----- п---- б------- В-н- м-с-т- п-а-и б-л-з-у- -------------------------- Вона мусить прати білизну. 0
Vo------yt---r--- -i---nu. V--- m----- p---- b------- V-n- m-s-t- p-a-y b-l-z-u- -------------------------- Vona musytʹ praty bilyznu.
Me peame kohe kooli minema. Ми м----о--е-а--о ----до-ш--ли. М- м----- н------ й-- д- ш----- М- м-с-м- н-г-й-о й-и д- ш-о-и- ------------------------------- Ми мусимо негайно йти до школи. 0
M- musy-o-neh-y----y̆ty -o -hk---. M- m----- n------- y--- d- s------ M- m-s-m- n-h-y-n- y-t- d- s-k-l-. ---------------------------------- My musymo nehay̆no y̆ty do shkoly.
Me peame kohe tööle minema. М---ус--о н----но--т------о-от-. М- м----- н------ й-- н- р------ М- м-с-м- н-г-й-о й-и н- р-б-т-. -------------------------------- Ми мусимо негайно йти на роботу. 0
M---us-mo -e--y̆no-y-t- na--ob-t-. M- m----- n------- y--- n- r------ M- m-s-m- n-h-y-n- y-t- n- r-b-t-. ---------------------------------- My musymo nehay̆no y̆ty na robotu.
Me peame kohe arsti juurde minema. М--м-си-- --г--но-й-и -о -і--р-. М- м----- н------ й-- д- л------ М- м-с-м- н-г-й-о й-и д- л-к-р-. -------------------------------- Ми мусимо негайно йти до лікаря. 0
M--mus------hay̆n- y-ty-do lik-rya. M- m----- n------- y--- d- l------- M- m-s-m- n-h-y-n- y-t- d- l-k-r-a- ----------------------------------- My musymo nehay̆no y̆ty do likarya.
Te peate bussi ootama. В--м-с----че--ти--а а-тобус. В- м----- ч----- н- а------- В- м-с-т- ч-к-т- н- а-т-б-с- ---------------------------- Ви мусите чекати на автобус. 0
V----syt- ---k-t-----av-obus. V- m----- c------ n- a------- V- m-s-t- c-e-a-y n- a-t-b-s- ----------------------------- Vy musyte chekaty na avtobus.
Te peate rongi ootama. Ви-му--те --к-т---а-по-з-. В- м----- ч----- н- п----- В- м-с-т- ч-к-т- н- п-ї-д- -------------------------- Ви мусите чекати на поїзд. 0
V- -u-y-e c-ek--y-na p--̈zd. V- m----- c------ n- p------ V- m-s-t- c-e-a-y n- p-i-z-. ---------------------------- Vy musyte chekaty na poïzd.
Te peate taksot ootama. В- м-с-т- -е---и-на--ак-і. В- м----- ч----- н- т----- В- м-с-т- ч-к-т- н- т-к-і- -------------------------- Ви мусите чекати на таксі. 0
V- mu--t- -hekat- -a-tak--. V- m----- c------ n- t----- V- m-s-t- c-e-a-y n- t-k-i- --------------------------- Vy musyte chekaty na taksi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...