Vestmik

et midagi pidama   »   mr एखादी गोष्ट अनिवार्यपणे करण्यास भाग पडणे

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

७२ [बहात्तर]

72 [Bahāttara]

एखादी गोष्ट अनिवार्यपणे करण्यास भाग पडणे

[ēkhādī gōṣṭa anivāryapaṇē karaṇyāsa bhāga paḍaṇē]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti marati Mängi Rohkem
pidama एखा-- --ष-ट -र-वी--ला--े ए---- ग---- क----- ल---- ए-ा-ी ग-ष-ट क-ा-ी- ल-ग-े ------------------------ एखादी गोष्ट करावीच लागणे 0
ēk-ā-- -ō----kar-vīca lā---ē ē----- g---- k------- l----- ē-h-d- g-ṣ-a k-r-v-c- l-g-ṇ- ---------------------------- ēkhādī gōṣṭa karāvīca lāgaṇē
Ma pean kirja ära saatma. म----े --्र-पा-विल-च ----जे. म-- ह- प--- प------- प------ म-ा ह- प-्- प-ठ-ि-े- प-ह-ज-. ---------------------------- मला हे पत्र पाठविलेच पाहिजे. 0
ma-ā hē -a--a ----av-lē-- p-h-j-. m--- h- p---- p---------- p------ m-l- h- p-t-a p-ṭ-a-i-ē-a p-h-j-. --------------------------------- malā hē patra pāṭhavilēca pāhijē.
Ma pean hotellile maksma. मला -ॉटेलच- ----दिले--पा--जे. म-- ह------ ब-- द---- प------ म-ा ह-ट-ल-े ब-ल द-ल-च प-ह-ज-. ----------------------------- मला हॉटेलचे बील दिलेच पाहिजे. 0
M-l- --ṭ--acē-bīla--i-ēca-pā----. M--- h------- b--- d----- p------ M-l- h-ṭ-l-c- b-l- d-l-c- p-h-j-. --------------------------------- Malā hŏṭēlacē bīla dilēca pāhijē.
Sa pead varakult tõusma. तू -वक- उठ-े-पाह---. त- ल--- उ--- प------ त- ल-क- उ-ल- प-ह-ज-. -------------------- तू लवकर उठले पाहिजे. 0
T--lava-a---uṭ-a-ē-----j-. T- l------- u----- p------ T- l-v-k-r- u-h-l- p-h-j-. -------------------------- Tū lavakara uṭhalē pāhijē.
Sa pead palju töötama. तू खूप क-- -ेल- ---ि--. त- ख-- क-- क--- प------ त- ख-प क-म क-ल- प-ह-ज-. ----------------------- तू खूप काम केले पाहिजे. 0
Tū--hūpa--ā-a-kēl- --hi-ē. T- k---- k--- k--- p------ T- k-ū-a k-m- k-l- p-h-j-. -------------------------- Tū khūpa kāma kēlē pāhijē.
Sa pead täpne olema. तू--क-तश-र ---े पा-ि---. त- व------ अ--- प------- त- व-्-श-र अ-ल- प-ह-ज-स- ------------------------ तू वक्तशीर असले पाहिजेस. 0
T- ---t---ra---al----hi---a. T- v-------- a---- p-------- T- v-k-a-ī-a a-a-ē p-h-j-s-. ---------------------------- Tū vaktaśīra asalē pāhijēsa.
Ta peab tankima. त-य--े ग-- --ल-----ि-े. त----- ग-- भ--- प------ त-य-न- ग-स भ-ल- प-ह-ज-. ----------------------- त्याने गॅस भरला पाहिजे. 0
T-ān---ĕsa-----al--p--i-ē. T---- g--- b------ p------ T-ā-ē g-s- b-a-a-ā p-h-j-. -------------------------- Tyānē gĕsa bharalā pāhijē.
Ta peab autot parandama. त्-----का----र-स्त--े-ी-पाहि-े. त----- क-- द------ क--- प------ त-य-न- क-र द-र-स-त क-ल- प-ह-ज-. ------------------------------- त्याने कार दुरुस्त केली पाहिजे. 0
Ty-nē k----d----ta-kēlī -āh-jē. T---- k--- d------ k--- p------ T-ā-ē k-r- d-r-s-a k-l- p-h-j-. ------------------------------- Tyānē kāra durusta kēlī pāhijē.
Ta peab autot pesema. त-यान---ार-धुतली ---िजे. त----- क-- ध---- प------ त-य-न- क-र ध-त-ी प-ह-ज-. ------------------------ त्याने कार धुतली पाहिजे. 0
T--n- --r--dh-talī--ā---ē. T---- k--- d------ p------ T-ā-ē k-r- d-u-a-ī p-h-j-. -------------------------- Tyānē kāra dhutalī pāhijē.
Ta peab sisseoste tegema. त--े -रेदी -ेल--पा--ज-. त--- ख---- क--- प------ त-न- ख-े-ी क-ल- प-ह-ज-. ----------------------- तिने खरेदी केली पाहिजे. 0
T--- khar--ī-kē-ī -āh-j-. T--- k------ k--- p------ T-n- k-a-ē-ī k-l- p-h-j-. ------------------------- Tinē kharēdī kēlī pāhijē.
Ta peab korterit puhastama. ति-े घर---फ--े-े-प-हि--. त--- घ- स-- क--- प------ त-न- घ- स-फ क-ल- प-ह-ज-. ------------------------ तिने घर साफ केले पाहिजे. 0
Ti-- g-----sāpha ---ē p---j-. T--- g---- s---- k--- p------ T-n- g-a-a s-p-a k-l- p-h-j-. ----------------------------- Tinē ghara sāpha kēlē pāhijē.
Ta peab pesu ära pesema. त--- कपडे ध-तल- प--ि-ेत. त--- क--- ध---- प------- त-न- क-ड- ध-त-े प-ह-ज-त- ------------------------ तिने कपडे धुतले पाहिजेत. 0
Ti-- -apa-- dhu-alē p-hijēta. T--- k----- d------ p-------- T-n- k-p-ḍ- d-u-a-ē p-h-j-t-. ----------------------------- Tinē kapaḍē dhutalē pāhijēta.
Me peame kohe kooli minema. आम-ह--ल--- -ाळेत--े-- ---ि--. आ---- ल--- श---- ग--- प------ आ-्-ी ल-े- श-ळ-त ग-ल- प-ह-ज-. ----------------------------- आम्ही लगेच शाळेत गेले पाहिजे. 0
Ām-ī -ag-ca-ś-ḷēt---ē-ē pā-ij-. Ā--- l----- ś----- g--- p------ Ā-h- l-g-c- ś-ḷ-t- g-l- p-h-j-. ------------------------------- Āmhī lagēca śāḷēta gēlē pāhijē.
Me peame kohe tööle minema. आम्ह--लग-- क----- ग-ले प-ह-ज-. आ---- ल--- क----- ग--- प------ आ-्-ी ल-े- क-म-ल- ग-ल- प-ह-ज-. ------------------------------ आम्ही लगेच कामाला गेले पाहिजे. 0
Ā--ī ---ēc---āmā-- g--ē----ij-. Ā--- l----- k----- g--- p------ Ā-h- l-g-c- k-m-l- g-l- p-h-j-. ------------------------------- Āmhī lagēca kāmālā gēlē pāhijē.
Me peame kohe arsti juurde minema. आम्----ग-च--ॉक्टर-डे-ग-ल--पा-िज-. आ---- ल--- ड-------- ग--- प------ आ-्-ी ल-े- ड-क-ट-क-े ग-ल- प-ह-ज-. --------------------------------- आम्ही लगेच डॉक्टरकडे गेले पाहिजे. 0
Ām-- -agē------ṭ----aḍē --l----h-jē. Ā--- l----- ḍ---------- g--- p------ Ā-h- l-g-c- ḍ-k-a-a-a-ē g-l- p-h-j-. ------------------------------------ Āmhī lagēca ḍŏkṭarakaḍē gēlē pāhijē.
Te peate bussi ootama. त---स-ी---- ब---ली-पा-िजे. त- ब--- व-- ब----- प------ त- ब-च- व-ट ब-ि-ल- प-ह-ज-. -------------------------- तू बसची वाट बघितली पाहिजे. 0
Tū-b----ī v----baghi-al-----ijē. T- b----- v--- b-------- p------ T- b-s-c- v-ṭ- b-g-i-a-ī p-h-j-. -------------------------------- Tū basacī vāṭa baghitalī pāhijē.
Te peate rongi ootama. त- ट-र-न-- -----घित-ी प-हिज-. त- ट------ व-- ब----- प------ त- ट-र-न-ी व-ट ब-ि-ल- प-ह-ज-. ----------------------------- तू ट्रेनची वाट बघितली पाहिजे. 0
Tū-ṭrēn-c- --ṭ- b-g--t-lī --h-jē. T- ṭ------ v--- b-------- p------ T- ṭ-ē-a-ī v-ṭ- b-g-i-a-ī p-h-j-. --------------------------------- Tū ṭrēnacī vāṭa baghitalī pāhijē.
Te peate taksot ootama. त- -ॅक्स-ची -ा----ि-ल--पा-ि-े. त- ट------- व-- ब----- प------ त- ट-क-स-च- व-ट ब-ि-ल- प-ह-ज-. ------------------------------ तू टॅक्सीची वाट बघितली पाहिजे. 0
T--ṭ-k-īc--vā-a ba-hit-lī p----ē. T- ṭ------ v--- b-------- p------ T- ṭ-k-ī-ī v-ṭ- b-g-i-a-ī p-h-j-. --------------------------------- Tū ṭĕksīcī vāṭa baghitalī pāhijē.

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...