Vestmik

et midagi pidama   »   it dover fare qualcosa

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [settantadue]

dover fare qualcosa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
pidama do---e dovere 0
Ma pean kirja ära saatma. De-- s------ l- l------. Devo spedire la lettera. 0
Ma pean hotellile maksma. De-- p----- l--------. Devo pagare l’albergo. 0
Sa pead varakult tõusma. De-- a------ p-----. Devi alzarti presto. 0
Sa pead palju töötama. De-- l------- m----. Devi lavorare molto. 0
Sa pead täpne olema. De-- e----- p-------. Devi essere puntuale. 0
Ta peab tankima. Lu- d--- f--- b------. Lui deve fare benzina. 0
Ta peab autot parandama. Lu- d--- a--------- l- m-------. Lui deve aggiustare la macchina. 0
Ta peab autot pesema. Lu- d--- l----- l- m-------. Lui deve lavare la macchina. 0
Ta peab sisseoste tegema. Le- d--- f--- l- s----. Lei deve fare la spesa. 0
Ta peab korterit puhastama. Le- d--- p----- l- c---. Lei deve pulire la casa. 0
Ta peab pesu ära pesema. Le- d--- l----- l- b---------. Lei deve lavare la biancheria. 0
Me peame kohe kooli minema. Do------ a----- s----- a s-----. Dobbiamo andare subito a scuola. 0
Me peame kohe tööle minema. Do------ a----- s----- a- l-----. Dobbiamo andare subito al lavoro. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Do------ a----- s----- d-- m-----. Dobbiamo andare subito dal medico. 0
Te peate bussi ootama. Do---- a-------- l--------. Dovete aspettare l’autobus. 0
Te peate rongi ootama. Do---- a-------- i- t----. Dovete aspettare il treno. 0
Te peate taksot ootama. Do---- a-------- i- t----. Dovete aspettare il tassì. 0

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...