Vestmik

et midagi pidama   »   nn to have to do something / must

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [syttito]

to have to do something / must

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
pidama måt-e m---- m-t-e ----- måtte 0
Ma pean kirja ära saatma. E- -å ---d----evet. E- m- s---- b------ E- m- s-n-e b-e-e-. ------------------- Eg må sende brevet. 0
Ma pean hotellile maksma. Eg-m---e--l----t-l--t. E- m- b----- h-------- E- m- b-t-l- h-t-l-e-. ---------------------- Eg må betale hotellet. 0
Sa pead varakult tõusma. D- må--t- o-- -idleg. D- m- s-- o-- t------ D- m- s-å o-p t-d-e-. --------------------- Du må stå opp tidleg. 0
Sa pead palju töötama. Du m- -o-b--mykj-. D- m- j---- m----- D- m- j-b-e m-k-e- ------------------ Du må jobbe mykje. 0
Sa pead täpne olema. D- må k----t-d-no-. D- m- k--- t------- D- m- k-m- t-d-n-k- ------------------- Du må kome tidsnok. 0
Ta peab tankima. Ha--m--f--le--en-in. H-- m- f---- b------ H-n m- f-l-e b-n-i-. -------------------- Han må fylle bensin. 0
Ta peab autot parandama. Ha---å-rep--ere-----n. H-- m- r------- b----- H-n m- r-p-r-r- b-l-n- ---------------------- Han må reparere bilen. 0
Ta peab autot pesema. H-n--------- -i--n. H-- m- v---- b----- H-n m- v-s-e b-l-n- ------------------- Han må vaske bilen. 0
Ta peab sisseoste tegema. Ho-m--ha---e. H- m- h------ H- m- h-n-l-. ------------- Ho må handle. 0
Ta peab korterit puhastama. H---- --sk--h--v-r-t. H- m- v---- h-------- H- m- v-s-e h-s-e-e-. --------------------- Ho må vaske husveret. 0
Ta peab pesu ära pesema. Ho -å-v--ke tøy. H- m- v---- t--- H- m- v-s-e t-y- ---------------- Ho må vaske tøy. 0
Me peame kohe kooli minema. Vi m- sn-----å--- -k-len. V- m- s---- g- p- s------ V- m- s-a-t g- p- s-u-e-. ------------------------- Vi må snart gå på skulen. 0
Me peame kohe tööle minema. Vi m----a-- g- p- ---b. V- m- s---- g- p- j---- V- m- s-a-t g- p- j-b-. ----------------------- Vi må snart gå på jobb. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. V- må-s-a-- g------le---. V- m- s---- g- t-- l----- V- m- s-a-t g- t-l l-g-n- ------------------------- Vi må snart gå til legen. 0
Te peate bussi ootama. De -å v-nte på--ussen. D- m- v---- p- b------ D- m- v-n-e p- b-s-e-. ---------------------- De må vente på bussen. 0
Te peate rongi ootama. D- ---vente -å -o-et. D- m- v---- p- t----- D- m- v-n-e p- t-g-t- --------------------- De må vente på toget. 0
Te peate taksot ootama. De--å--en-e -- -ros---. D- m- v---- p- d------- D- m- v-n-e p- d-o-j-n- ----------------------- De må vente på drosjen. 0

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...