Vestmik

et midagi pidama   »   ka ვალდებულება

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [სამოცდათორმეტი]

72 [samotsdatormet\'i]

ვალდებულება

[valdebuleba]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gruusia Mängi Rohkem
pidama ვალ--ბულ--ა ვ---------- ვ-ლ-ე-უ-ე-ა ----------- ვალდებულება 0
va---bu--ba v---------- v-l-e-u-e-a ----------- valdebuleba
Ma pean kirja ära saatma. წე-ი---უ----გ--გზავ--. წ----- უ--- გ--------- წ-რ-ლ- უ-დ- გ-ვ-ზ-ვ-ო- ---------------------- წერილი უნდა გავგზავნო. 0
t---ril- -n-a --v----no. t------- u--- g--------- t-'-r-l- u-d- g-v-z-v-o- ------------------------ ts'erili unda gavgzavno.
Ma pean hotellile maksma. სასტუ-რ--უ-----ა---იხადო. ს------- უ--- გ---------- ს-ს-უ-რ- უ-დ- გ-დ-ვ-ხ-დ-. ------------------------- სასტუმრო უნდა გადავიხადო. 0
sas---m------a-gada-i---d-. s-------- u--- g----------- s-s-'-m-o u-d- g-d-v-k-a-o- --------------------------- sast'umro unda gadavikhado.
Sa pead varakult tõusma. ად-- -ნდ- -დ--. ა--- უ--- ა---- ა-რ- უ-დ- ა-გ-. --------------- ადრე უნდა ადგე. 0
adre-u--a -d--. a--- u--- a---- a-r- u-d- a-g-. --------------- adre unda adge.
Sa pead palju töötama. ბ-ვ-- -ნ-ა---უ-აო. ბ---- უ--- ი------ ბ-ვ-ი უ-დ- ი-უ-ა-. ------------------ ბევრი უნდა იმუშაო. 0
be----un----m-sh--. b---- u--- i------- b-v-i u-d- i-u-h-o- ------------------- bevri unda imushao.
Sa pead täpne olema. პუნქტუ-ლუ----ნ-ა ი-ო. პ---------- უ--- ი--- პ-ნ-ტ-ა-უ-ი უ-დ- ი-ო- --------------------- პუნქტუალური უნდა იყო. 0
p-un----alu-i un-a-i-o. p------------ u--- i--- p-u-k-'-a-u-i u-d- i-o- ----------------------- p'unkt'ualuri unda iqo.
Ta peab tankima. მან----ზ----------ა-----. მ-- ბ------ უ--- ჩ------- მ-ნ ბ-ნ-ი-ი უ-დ- ჩ-ა-ხ-ს- ------------------------- მან ბენზინი უნდა ჩაასხას. 0
m-n b-nzin- u-da ch-ask-a-. m-- b------ u--- c--------- m-n b-n-i-i u-d- c-a-s-h-s- --------------------------- man benzini unda chaaskhas.
Ta peab autot parandama. მ-ნ-მანქანა-უ-----ეა-ეთოს. მ-- მ------ უ--- შ-------- მ-ნ მ-ნ-ა-ა უ-დ- შ-ა-ე-ო-. -------------------------- მან მანქანა უნდა შეაკეთოს. 0
man ma---na-un-a----ak'-to-. m-- m------ u--- s---------- m-n m-n-a-a u-d- s-e-k-e-o-. ---------------------------- man mankana unda sheak'etos.
Ta peab autot pesema. მ----ანქან- -ნ-----რ-ცხო-. მ-- მ------ უ--- გ-------- მ-ნ მ-ნ-ა-ა უ-დ- გ-რ-ც-ო-. -------------------------- მან მანქანა უნდა გარეცხოს. 0
m------kana -n-a --r--s-h--. m-- m------ u--- g---------- m-n m-n-a-a u-d- g-r-t-k-o-. ---------------------------- man mankana unda garetskhos.
Ta peab sisseoste tegema. ი- --ყი--ე-ზე-უნდა--ა--დეს. ი- ს--------- უ--- წ------- ი- ს-ყ-დ-ე-ზ- უ-დ- წ-ვ-დ-ს- --------------------------- ის საყიდლებზე უნდა წავიდეს. 0
i- s-q----b-e -n---ts'avide-. i- s--------- u--- t--------- i- s-q-d-e-z- u-d- t-'-v-d-s- ----------------------------- is saqidlebze unda ts'avides.
Ta peab korterit puhastama. მან -ინა------დაალა-ოს. მ-- ბ--- უ--- დ-------- მ-ნ ბ-ნ- უ-დ- დ-ა-ა-ო-. ----------------------- მან ბინა უნდა დაალაგოს. 0
ma- -in--unda daal-g--. m-- b--- u--- d-------- m-n b-n- u-d- d-a-a-o-. ----------------------- man bina unda daalagos.
Ta peab pesu ära pesema. მა---არ-ც-ი უდ- გ--ეცხ-ს. მ-- ს------ უ-- გ-------- მ-ნ ს-რ-ც-ი უ-ა გ-რ-ც-ო-. ------------------------- მან სარეცხი უდა გარეცხოს. 0
m-- -aretskhi-ud- gare-skho-. m-- s-------- u-- g---------- m-n s-r-t-k-i u-a g-r-t-k-o-. ----------------------------- man saretskhi uda garetskhos.
Me peame kohe kooli minema. ჩვენ---ლ- ----აშ- უ-და წ-ვ-დე-. ჩ--- ა--- ს------ უ--- წ------- ჩ-ე- ა-ლ- ს-ო-ა-ი უ-დ- წ-ვ-დ-თ- ------------------------------- ჩვენ ახლა სკოლაში უნდა წავიდეთ. 0
chv-- -k-la-s-'ola--i unda--s-av-d-t. c---- a---- s-------- u--- t--------- c-v-n a-h-a s-'-l-s-i u-d- t-'-v-d-t- ------------------------------------- chven akhla sk'olashi unda ts'avidet.
Me peame kohe tööle minema. ჩვ-- ---ა-სა-ს----ში ---ა--ა---ეთ. ჩ--- ა--- ს--------- უ--- წ------- ჩ-ე- ა-ლ- ს-მ-ა-უ-შ- უ-დ- წ-ვ-დ-თ- ---------------------------------- ჩვენ ახლა სამსახურში უნდა წავიდეთ. 0
c---n ---l--s-ms-k----h--und- ts'--i-et. c---- a---- s----------- u--- t--------- c-v-n a-h-a s-m-a-h-r-h- u-d- t-'-v-d-t- ---------------------------------------- chven akhla samsakhurshi unda ts'avidet.
Me peame kohe arsti juurde minema. ჩვ-ნ----ა ე-იმთა- უ--- წა---ეთ. ჩ--- ა--- ე------ უ--- წ------- ჩ-ე- ა-ლ- ე-ი-თ-ნ უ-დ- წ-ვ-დ-თ- ------------------------------- ჩვენ ახლა ექიმთან უნდა წავიდეთ. 0
ch-----khla eki-t-- -n-- ts'--i-e-. c---- a---- e------ u--- t--------- c-v-n a-h-a e-i-t-n u-d- t-'-v-d-t- ----------------------------------- chven akhla ekimtan unda ts'avidet.
Te peate bussi ootama. თქ--- ----ბუს- უ-დ--დ-უ---ოთ. თ---- ა------- უ--- დ-------- თ-ვ-ნ ა-ტ-ბ-ს- უ-დ- დ-უ-ა-ო-. ----------------------------- თქვენ ავტობუსს უნდა დაუცადოთ. 0
t---n--vt-o---- -n-----u---dot. t---- a-------- u--- d--------- t-v-n a-t-o-u-s u-d- d-u-s-d-t- ------------------------------- tkven avt'obuss unda dautsadot.
Te peate rongi ootama. თ--ენ---ტარე---ს-უნ-ა--აუცადოთ. თ---- მ--------- უ--- დ-------- თ-ვ-ნ მ-ტ-რ-ბ-ლ- უ-დ- დ-უ-ა-ო-. ------------------------------- თქვენ მატარებელს უნდა დაუცადოთ. 0
t---- m----re-els-u--- da-ts-dot. t---- m---------- u--- d--------- t-v-n m-t-a-e-e-s u-d- d-u-s-d-t- --------------------------------- tkven mat'arebels unda dautsadot.
Te peate taksot ootama. თ-ვ-- -აქს---ნდა -ა-ცად-თ. თ---- ტ---- უ--- დ-------- თ-ვ-ნ ტ-ქ-ს უ-დ- დ-უ-ა-ო-. -------------------------- თქვენ ტაქსს უნდა დაუცადოთ. 0
tk--- t'akss u-da--a---a-ot. t---- t----- u--- d--------- t-v-n t-a-s- u-d- d-u-s-d-t- ---------------------------- tkven t'akss unda dautsadot.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...