Vestmik

et midagi pidama   »   ku to have to do something / must

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [heftê û du]

to have to do something / must

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
pidama D--ê---ûn D-------- D-v-t-b-n --------- Divêtîbûn 0
Ma pean kirja ära saatma. Divê-ez---mey--b--în--. D--- e- n----- b------- D-v- e- n-m-y- b-ş-n-m- ----------------------- Divê ez nameyê bişînim. 0
Ma pean hotellile maksma. Di-- ---he-ê-otê-ê bi-im-m-. D--- e- h--- o---- b---- m-- D-v- e- h-q- o-ê-ê b-d-m m-. ---------------------------- Divê ez heqê otêlê bidim me. 0
Sa pead varakult tõusma. D-vê tu-s-bê-z--r-bî. D--- t- s--- z- r---- D-v- t- s-b- z- r-b-. --------------------- Divê tu sibê zû rabî. 0
Sa pead palju töötama. Di---t- ---e ----bi--. D--- t- z--- b-------- D-v- t- z-d- b-x-b-t-. ---------------------- Divê tu zêde bixebitî. 0
Sa pead täpne olema. D-vê ------rê--p-- --. D--- t- b- r------ b-- D-v- t- b- r-k-p-k b-. ---------------------- Divê tu bi rêkûpêk bî. 0
Ta peab tankima. Di-- -u-b-n-în -ik---. D--- t- b----- b------ D-v- t- b-n-î- b-k-r-. ---------------------- Divê tu benzîn bikirî. 0
Ta peab autot parandama. D-v- ---t--imp--- --mir-b--e. D--- e- t-------- t---- b---- D-v- e- t-r-m-ê-ê t-m-r b-k-. ----------------------------- Divê ew tirimpêlê temir bike. 0
Ta peab autot pesema. Divê -w -i--m-ê-- b-şo-e. D--- e- t-------- b------ D-v- e- t-r-m-ê-ê b-ş-y-. ------------------------- Divê ew tirimpêlê bişoye. 0
Ta peab sisseoste tegema. D-vê-ew -----e. D--- e- b------ D-v- e- b-k-r-. --------------- Divê ew bikire. 0
Ta peab korterit puhastama. D-v---w--al----q---b-k-. D--- e- m--- p---- b---- D-v- e- m-l- p-q-j b-k-. ------------------------ Divê ew malê paqij bike. 0
Ta peab pesu ära pesema. D--- -w--ir--an---şoyê. D--- e- f------ b------ D-v- e- f-r-x-n b-ş-y-. ----------------------- Divê ew firaxan bişoyê. 0
Me peame kohe kooli minema. D-----m bilez b---n --b-stanê. D--- e- b---- b---- d--------- D-v- e- b-l-z b-ç-n d-b-s-a-ê- ------------------------------ Divê em bilez biçin dibistanê. 0
Me peame kohe tööle minema. Divê e- bil-z b--i- --r. D--- e- b---- b---- k--- D-v- e- b-l-z b-ç-n k-r- ------------------------ Divê em bilez biçin kar. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. D--ê em-b-lez -iç-- b-----. D--- e- b---- b---- b------ D-v- e- b-l-z b-ç-n b-j-ş-. --------------------------- Divê em bilez biçin bijîşk. 0
Te peate bussi ootama. Di-ê------i b-nda-otob--ê -i-. D--- h-- l- b---- o------ b--- D-v- h-n l- b-n-a o-o-u-ê b-n- ------------------------------ Divê hûn li benda otobusê bin. 0
Te peate rongi ootama. D--ê--ûn l- be-da --ên--bin. D--- h-- l- b---- t---- b--- D-v- h-n l- b-n-a t-ê-ê b-n- ---------------------------- Divê hûn li benda trênê bin. 0
Te peate taksot ootama. D--ê hû--l--benda ------ê b--. D--- h-- l- b---- t------ b--- D-v- h-n l- b-n-a t-x-i-ê b-n- ------------------------------ Divê hûn li benda texsiyê bin. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...