Vestmik

et midagi pidama   »   em to have to do something / must

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [seventy-two]

to have to do something / must

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
pidama mu-t must 0
Ma pean kirja ära saatma. I m--- p--- t-- l-----. I must post the letter. 0
Ma pean hotellile maksma. I m--- p-- t-- h----. I must pay the hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. Yo- m--- g-- u- e----. You must get up early. 0
Sa pead palju töötama. Yo- m--- w--- a l--. You must work a lot. 0
Sa pead täpne olema. Yo- m--- b- p-------. You must be punctual. 0
Ta peab tankima. He m--- f--- / g-- p----- / g-- g-- (a-.). He must fuel / get petrol / get gas (am.). 0
Ta peab autot parandama. He m--- r----- t-- c--. He must repair the car. 0
Ta peab autot pesema. He m--- w--- t-- c--. He must wash the car. 0
Ta peab sisseoste tegema. Sh- m--- s---. She must shop. 0
Ta peab korterit puhastama. Sh- m--- c---- t-- a--------. She must clean the apartment. 0
Ta peab pesu ära pesema. Sh- m--- w--- t-- c------. She must wash the clothes. 0
Me peame kohe kooli minema. We m--- g- t- s----- a- o---. We must go to school at once. 0
Me peame kohe tööle minema. We m--- g- t- w--- a- o---. We must go to work at once. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. We m--- g- t- t-- d----- a- o---. We must go to the doctor at once. 0
Te peate bussi ootama. Yo- m--- w--- f-- t-- b--. You must wait for the bus. 0
Te peate rongi ootama. Yo- m--- w--- f-- t-- t----. You must wait for the train. 0
Te peate taksot ootama. Yo- m--- w--- f-- t-- t---. You must wait for the taxi. 0

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...