Vestmik

et midagi pidama   »   be штосьці мусіць

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [семдзесят два]

72 [semdzesyat dva]

штосьці мусіць

[shtos’tsі musіts’]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
pidama му--ць м----- м-с-ц- ------ мусіць 0
m----s’ m------ m-s-t-’ ------- musіts’
Ma pean kirja ära saatma. Я--у----д-раві-ь -іст. Я м--- а-------- л---- Я м-ш- а-п-а-і-ь л-с-. ---------------------- Я мушу адправіць ліст. 0
Y---------dpr-v---’ l---. Y- m---- a--------- l---- Y- m-s-u a-p-a-і-s- l-s-. ------------------------- Ya mushu adpravіts’ lіst.
Ma pean hotellile maksma. Я--у-у --пл-ціць-з- гасцініцу. Я м--- з-------- з- г--------- Я м-ш- з-п-а-і-ь з- г-с-і-і-у- ------------------------------ Я мушу заплаціць за гасцініцу. 0
Ya-----u za-la-s-t-’-z- g--tsіn-t-u. Y- m---- z---------- z- g----------- Y- m-s-u z-p-a-s-t-’ z- g-s-s-n-t-u- ------------------------------------ Ya mushu zaplatsіts’ za gastsіnіtsu.
Sa pead varakult tõusma. Ты -ус-ш-р-н--ўст--ь. Т- м---- р--- ў------ Т- м-с-ш р-н- ў-т-ц-. --------------------- Ты мусіш рана ўстаць. 0
T-------h -ana-u-tats-. T- m----- r--- u------- T- m-s-s- r-n- u-t-t-’- ----------------------- Ty musіsh rana ustats’.
Sa pead palju töötama. Ты-мусіш --а--п---аваць. Т- м---- ш--- п--------- Т- м-с-ш ш-а- п-а-а-а-ь- ------------------------ Ты мусіш шмат працаваць. 0
T--musіsh--h-at-pr-t-a-a---. T- m----- s---- p----------- T- m-s-s- s-m-t p-a-s-v-t-’- ---------------------------- Ty musіsh shmat pratsavats’.
Sa pead täpne olema. Ты --с-- п-ых--зіц----о--а--в-. Т- м---- п--------- с---------- Т- м-с-ш п-ы-о-з-ц- с-о-ч-с-в-. ------------------------------- Ты мусіш прыходзіць своечасова. 0
T-----іs--p-yk--dzіts’ s---c-a---a. T- m----- p----------- s----------- T- m-s-s- p-y-h-d-і-s- s-o-c-a-o-a- ----------------------------------- Ty musіsh prykhodzіts’ svoechasova.
Ta peab tankima. Ён -у-іць-за-р-віц-- --ліва-. Ё- м----- з--------- п------- Ё- м-с-ц- з-п-а-і-ц- п-л-в-м- ----------------------------- Ён мусіць заправіцца палівам. 0
E- --sіt-’--ap--vіts--a -a-і-a-. E- m------ z----------- p------- E- m-s-t-’ z-p-a-і-s-s- p-l-v-m- -------------------------------- En musіts’ zapravіtstsa palіvam.
Ta peab autot parandama. Ён -усі-- а-р-м-нт----ь--ўт--аб--ь. Ё- м----- а------------ а---------- Ё- м-с-ц- а-р-м-н-а-а-ь а-т-м-б-л-. ----------------------------------- Ён мусіць адрамантаваць аўтамабіль. 0
En -us---’-a----anta-at---a-t-m-bіl’. E- m------ a------------- a---------- E- m-s-t-’ a-r-m-n-a-a-s- a-t-m-b-l-. ------------------------------------- En musіts’ adramantavats’ autamabіl’.
Ta peab autot pesema. Ё- --сі-ь--а-ыць аў--м-б-л-. Ё- м----- п----- а---------- Ё- м-с-ц- п-м-ц- а-т-м-б-л-. ---------------------------- Ён мусіць памыць аўтамабіль. 0
En --s--s- pamyt-’----a-----’. E- m------ p------ a---------- E- m-s-t-’ p-m-t-’ a-t-m-b-l-. ------------------------------ En musіts’ pamyts’ autamabіl’.
Ta peab sisseoste tegema. Яна м-с--ь---ад--ц- п- -аку---. Я-- м----- с------- п- п------- Я-а м-с-ц- с-а-з-ц- п- п-к-п-і- ------------------------------- Яна мусіць схадзіць па пакупкі. 0
Y-n- -us-t-’ sk--dzіts’--a pakupkі. Y--- m------ s--------- p- p------- Y-n- m-s-t-’ s-h-d-і-s- p- p-k-p-і- ----------------------------------- Yana musіts’ skhadzіts’ pa pakupkі.
Ta peab korterit puhastama. Ян- -у-і-- пр-брац---ў --а--ры. Я-- м----- п-------- ў к------- Я-а м-с-ц- п-ы-р-ц-а ў к-а-э-ы- ------------------------------- Яна мусіць прыбрацца ў кватэры. 0
Y-n- ---іts’ -ry----st-a u-kv-tery. Y--- m------ p---------- u k------- Y-n- m-s-t-’ p-y-r-t-t-a u k-a-e-y- ----------------------------------- Yana musіts’ prybratstsa u kvatery.
Ta peab pesu ära pesema. Я-а------ь-п-м--ь-бял--ну. Я-- м----- п----- б------- Я-а м-с-ц- п-м-ц- б-л-з-у- -------------------------- Яна мусіць памыць бялізну. 0
Y-na m-s-ts’-p-m-ts’ b-a-іz--. Y--- m------ p------ b-------- Y-n- m-s-t-’ p-m-t-’ b-a-і-n-. ------------------------------ Yana musіts’ pamyts’ byalіznu.
Me peame kohe kooli minema. Мы -ус-м-з--аз ж--іс---ў--кол-. М- м---- з---- ж- і--- ў ш----- М- м-с-м з-р-з ж- і-ц- ў ш-о-у- ------------------------------- Мы мусім зараз жа ісці ў школу. 0
M- -u--m---raz-z-a-іst---- --ko-u. M- m---- z---- z-- і---- u s------ M- m-s-m z-r-z z-a і-t-і u s-k-l-. ---------------------------------- My musіm zaraz zha іstsі u shkolu.
Me peame kohe tööle minema. Мы ----м з---з -а-ісц- -- пр-ц-. М- м---- з---- ж- і--- н- п----- М- м-с-м з-р-з ж- і-ц- н- п-а-у- -------------------------------- Мы мусім зараз жа ісці на працу. 0
M- m--і- zar---z---і-t-- na-pra---. M- m---- z---- z-- і---- n- p------ M- m-s-m z-r-z z-a і-t-і n- p-a-s-. ----------------------------------- My musіm zaraz zha іstsі na pratsu.
Me peame kohe arsti juurde minema. Мы ---і--зара--ж- ісці-д---о---р-. М- м---- з---- ж- і--- д- д------- М- м-с-м з-р-з ж- і-ц- д- д-к-а-а- ---------------------------------- Мы мусім зараз жа ісці да доктара. 0
M---usі- z-r---z-- іs--і--a --k-a--. M- m---- z---- z-- і---- d- d------- M- m-s-m z-r-z z-a і-t-і d- d-k-a-a- ------------------------------------ My musіm zaraz zha іstsі da doktara.
Te peate bussi ootama. Вы -усі---ч-к-ц--а---бу-. В- м----- ч----- а------- В- м-с-ц- ч-к-ц- а-т-б-с- ------------------------- Вы мусіце чакаць аўтобус. 0
Vy mu--t-- --ak---’ a--ob-s. V- m------ c------- a------- V- m-s-t-e c-a-a-s- a-t-b-s- ---------------------------- Vy musіtse chakats’ autobus.
Te peate rongi ootama. В- м-с-це-ч-ка-- ця-ні-. В- м----- ч----- ц------ В- м-с-ц- ч-к-ц- ц-г-і-. ------------------------ Вы мусіце чакаць цягнік. 0
V---u----e----k---- ---ag-і-. V- m------ c------- t-------- V- m-s-t-e c-a-a-s- t-y-g-і-. ----------------------------- Vy musіtse chakats’ tsyagnіk.
Te peate taksot ootama. Вы м----е--а-ац- -ак--. В- м----- ч----- т----- В- м-с-ц- ч-к-ц- т-к-і- ----------------------- Вы мусіце чакаць таксі. 0
Vy-mu-і-s---hak-ts’ -aksі. V- m------ c------- t----- V- m-s-t-e c-a-a-s- t-k-і- -------------------------- Vy musіtse chakats’ taksі.

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...