Vestmik

et midagi pidama   »   tr bir şeyler yapmak zorunda olmak

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [yetmiş iki]

bir şeyler yapmak zorunda olmak

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
pidama zo--n----l-ak z------ o---- z-r-n-a o-m-k ------------- zorunda olmak 0
Ma pean kirja ära saatma. Mektu-- -ö----m-k -oru----ım. M------ g-------- z---------- M-k-u-u g-n-e-m-k z-r-n-a-ı-. ----------------------------- Mektubu göndermek zorundayım. 0
Ma pean hotellile maksma. Ote--üc-et-n- --e--k z-r--da-ım. O--- ü------- ö----- z---------- O-e- ü-r-t-n- ö-e-e- z-r-n-a-ı-. -------------------------------- Otel ücretini ödemek zorundayım. 0
Sa pead varakult tõusma. E-ke- -a---ak zo---d-sın. E---- k------ z---------- E-k-n k-l-m-k z-r-n-a-ı-. ------------------------- Erken kalkmak zorundasın. 0
Sa pead palju töötama. Çok ç------k-z---nd--ın. Ç-- ç------- z---------- Ç-k ç-l-ş-a- z-r-n-a-ı-. ------------------------ Çok çalışmak zorundasın. 0
Sa pead täpne olema. Da--k --ma- -----da--n. D---- o---- z---------- D-k-k o-m-k z-r-n-a-ı-. ----------------------- Dakik olmak zorundasın. 0
Ta peab tankima. O --r-ek- ----i- --mak-z---nda. O (------ b----- a---- z------- O (-r-e-) b-n-i- a-m-k z-r-n-a- ------------------------------- O (erkek) benzin almak zorunda. 0
Ta peab autot parandama. O-(--kek--a--ba-ı -a-ir etmek -o-un-a. O (------ a------ t---- e---- z------- O (-r-e-) a-a-a-ı t-m-r e-m-k z-r-n-a- -------------------------------------- O (erkek) arabayı tamir etmek zorunda. 0
Ta peab autot pesema. O---a-a-ı-y-ka--k zo--nd-. O a------ y------ z------- O a-a-a-ı y-k-m-k z-r-n-a- -------------------------- O arabayı yıkamak zorunda. 0
Ta peab sisseoste tegema. O -k-d--)----şver---y--ma- -oru-d-. O (------ a-------- y----- z------- O (-a-ı-) a-ı-v-r-ş y-p-a- z-r-n-a- ----------------------------------- O (kadın) alışveriş yapmak zorunda. 0
Ta peab korterit puhastama. O ----ı-)-ev- t-m-zl--e---o---d-. O (------ e-- t--------- z------- O (-a-ı-) e-i t-m-z-e-e- z-r-n-a- --------------------------------- O (kadın) evi temizlemek zorunda. 0
Ta peab pesu ära pesema. O (kad--) --m--ır yı--m-- -o-und-. O (------ ç------ y------ z------- O (-a-ı-) ç-m-ş-r y-k-m-k z-r-n-a- ---------------------------------- O (kadın) çamaşır yıkamak zorunda. 0
Me peame kohe kooli minema. H---n o--l---i-memiz --z-m. H---- o---- g------- l----- H-m-n o-u-a g-t-e-i- l-z-m- --------------------------- Hemen okula gitmemiz lazım. 0
Me peame kohe tööle minema. H-men--şe-g-t----- -az--. H---- i-- g------- l----- H-m-n i-e g-t-e-i- l-z-m- ------------------------- Hemen işe gitmemiz lazım. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Hem---d-k-o-- gi--e-iz ---ı-. H---- d------ g------- l----- H-m-n d-k-o-a g-t-e-i- l-z-m- ----------------------------- Hemen doktora gitmemiz lazım. 0
Te peate bussi ootama. Ot---s- b---em--iz--az-m. O------ b--------- l----- O-o-ü-ü b-k-e-e-i- l-z-m- ------------------------- Otobüsü beklemeniz lazım. 0
Te peate rongi ootama. T-eni -ekl-m--iz----ım. T---- b--------- l----- T-e-i b-k-e-e-i- l-z-m- ----------------------- Treni beklemeniz lazım. 0
Te peate taksot ootama. Ta-siy- be-le-------a-ı-. T------ b--------- l----- T-k-i-i b-k-e-e-i- l-z-m- ------------------------- Taksiyi beklemeniz lazım. 0

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...