Vestmik

et midagi pidama   »   eo devi fari ion

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [sepdek du]

devi fari ion

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
pidama d--i d--- d-v- ---- devi 0
Ma pean kirja ära saatma. Mi d-v---sendi-----ete-o-. M- d---- s---- l- l------- M- d-v-s s-n-i l- l-t-r-n- -------------------------- Mi devas sendi la leteron. 0
Ma pean hotellile maksma. M--d-v---pa-i -a -ot--on. M- d---- p--- l- h------- M- d-v-s p-g- l- h-t-l-n- ------------------------- Mi devas pagi la hotelon. 0
Sa pead varakult tõusma. V- d-va- -rue---l----i. V- d---- f--- e-------- V- d-v-s f-u- e-l-t-ĝ-. ----------------------- Vi devas frue ellitiĝi. 0
Sa pead palju töötama. V------s m-lt- --bo-i. V- d---- m---- l------ V- d-v-s m-l-e l-b-r-. ---------------------- Vi devas multe labori. 0
Sa pead täpne olema. V- -e-as-e-t--ak--a--. V- d---- e--- a------- V- d-v-s e-t- a-u-a-a- ---------------------- Vi devas esti akurata. 0
Ta peab tankima. L- -e-a- -l--i---la -en-i-u--n. L- d---- p------ l- b---------- L- d-v-s p-e-i-i l- b-n-i-u-o-. ------------------------------- Li devas plenigi la benzinujon. 0
Ta peab autot parandama. L--dev-- -ipa-i l- --t--. L- d---- r----- l- a----- L- d-v-s r-p-r- l- a-t-n- ------------------------- Li devas ripari la aŭton. 0
Ta peab autot pesema. L----va-------l- -ŭton. L- d---- l--- l- a----- L- d-v-s l-v- l- a-t-n- ----------------------- Li devas lavi la aŭton. 0
Ta peab sisseoste tegema. Ŝi d-v-s a-e--m-. Ŝ- d---- a------- Ŝ- d-v-s a-e-u-i- ----------------- Ŝi devas aĉetumi. 0
Ta peab korterit puhastama. Ŝ--d--a---ur---d--la--oĝejo-. Ŝ- d---- p------- l- l------- Ŝ- d-v-s p-r-g-d- l- l-ĝ-j-n- ----------------------------- Ŝi devas purigadi la loĝejon. 0
Ta peab pesu ära pesema. Ŝ--d--as----------av-t--on. Ŝ- d---- l--- l- l--------- Ŝ- d-v-s l-v- l- l-v-t-ĵ-n- --------------------------- Ŝi devas lavi la lavotaĵon. 0
Me peame kohe kooli minema. N--d-vas--uj iri-al-la le-nejo. N- d---- t-- i-- a- l- l------- N- d-v-s t-j i-i a- l- l-r-e-o- ------------------------------- Ni devas tuj iri al la lernejo. 0
Me peame kohe tööle minema. N--dev-s-t-- ------ la l-bo-e-o. N- d---- t-- i-- a- l- l-------- N- d-v-s t-j i-i a- l- l-b-r-j-. -------------------------------- Ni devas tuj iri al la laborejo. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. N- ----s --j --i -l l----k-oro. N- d---- t-- i-- a- l- d------- N- d-v-s t-j i-i a- l- d-k-o-o- ------------------------------- Ni devas tuj iri al la doktoro. 0
Te peate bussi ootama. V- d-v-------di--a-bu-o-. V- d---- a----- l- b----- V- d-v-s a-e-d- l- b-s-n- ------------------------- Vi devas atendi la buson. 0
Te peate rongi ootama. Vi--e--s atendi la tr-j-on. V- d---- a----- l- t------- V- d-v-s a-e-d- l- t-a-n-n- --------------------------- Vi devas atendi la trajnon. 0
Te peate taksot ootama. Vi------ -t---i-la---ks--n. V- d---- a----- l- t------- V- d-v-s a-e-d- l- t-k-i-n- --------------------------- Vi devas atendi la taksion. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...