Vestmik

et midagi pidama   »   sk niečo musieť

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [sedemdesiatdva]

niečo musieť

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
pidama mu---ť musieť 0
Ma pean kirja ära saatma. Mu--- o------ l---. Musím odoslať list. 0
Ma pean hotellile maksma. Mu--- z------- h----. Musím zaplatiť hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. Mu--- v---- s----. Musíš vstať skoro. 0
Sa pead palju töötama. Mu--- v--- p-------. Musíš veľa pracovať. 0
Sa pead täpne olema. Mu--- b-- d--------. Musíš byť dochvíľny. 0
Ta peab tankima. Mu-- t-------. Musí tankovať. 0
Ta peab autot parandama. Mu-- o------ a---. Musí opraviť auto. 0
Ta peab autot pesema. Mu-- u--- a---. Musí umyť auto. 0
Ta peab sisseoste tegema. Mu-- n--------. Musí nakupovať. 0
Ta peab korterit puhastama. Mu-- v------- b--. Musí vyčistiť byt. 0
Ta peab pesu ära pesema. Mu-- v----- b-------. Musí vyprať bielizeň. 0
Me peame kohe kooli minema. Mu---- í-- i---- d- š----. Musíme ísť ihneď do školy. 0
Me peame kohe tööle minema. Mu---- í-- i---- d- p----. Musíme ísť ihneď do práce. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Mu---- í-- i---- k l-------. Musíme ísť ihneď k lekárovi. 0
Te peate bussi ootama. Mu---- p----- n- a------. Musíte počkať na autobus. 0
Te peate rongi ootama. Mu---- p----- n- v---. Musíte počkať na vlak. 0
Te peate taksot ootama. Mu---- p----- n- t----. Musíte počkať na taxík. 0

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...