Vestmik

et midagi pidama   »   cs muset něco

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [sedmdesát dva]

muset něco

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
pidama m--et m---- m-s-t ----- muset 0
Ma pean kirja ära saatma. Mu------sl------i-. M---- p----- d----- M-s-m p-s-a- d-p-s- ------------------- Musím poslat dopis. 0
Ma pean hotellile maksma. M---m --pl-tit-z--h-tel. M---- z------- z- h----- M-s-m z-p-a-i- z- h-t-l- ------------------------ Musím zaplatit za hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. Mu--- brz---s--vat. M---- b--- v------- M-s-š b-z- v-t-v-t- ------------------- Musíš brzy vstávat. 0
Sa pead palju töötama. M---- h--n----a---at. M---- h---- p-------- M-s-š h-d-ě p-a-o-a-. --------------------- Musíš hodně pracovat. 0
Sa pead täpne olema. Mus-š bý---ochv---- - d---v---á. M---- b-- d-------- / d--------- M-s-š b-t d-c-v-l-ý / d-c-v-l-á- -------------------------------- Musíš být dochvilný / dochvilná. 0
Ta peab tankima. M-s- n--an--vat. M--- n---------- M-s- n-t-n-o-a-. ---------------- Musí natankovat. 0
Ta peab autot parandama. Mu-í--pr-vi- a-t-. M--- o------ a---- M-s- o-r-v-t a-t-. ------------------ Musí opravit auto. 0
Ta peab autot pesema. M--í-u--t-a-to. M--- u--- a---- M-s- u-ý- a-t-. --------------- Musí umýt auto. 0
Ta peab sisseoste tegema. Mu-- --t na-ou---. M--- j-- n-------- M-s- j-t n-k-u-i-. ------------------ Musí jít nakoupit. 0
Ta peab korterit puhastama. M--í ---idi- b--. M--- u------ b--- M-s- u-l-d-t b-t- ----------------- Musí uklidit byt. 0
Ta peab pesu ära pesema. Mus--vy-rat p--d-o. M--- v----- p------ M-s- v-p-a- p-á-l-. ------------------- Musí vyprat prádlo. 0
Me peame kohe kooli minema. Musím- ---------d- ško-y. M----- o------- d- š----- M-s-m- o-a-ž-t- d- š-o-y- ------------------------- Musíme okamžitě do školy. 0
Me peame kohe tööle minema. M---me okamž-tě---------. M----- o------- d- p----- M-s-m- o-a-ž-t- d- p-á-e- ------------------------- Musíme okamžitě do práce. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. M-s-m-------it- - --ka-i. M----- o------- k l------ M-s-m- o-a-ž-t- k l-k-ř-. ------------------------- Musíme okamžitě k lékaři. 0
Te peate bussi ootama. M-s-t- --čka---- -ut-bu-. M----- p----- n- a------- M-s-t- p-č-a- n- a-t-b-s- ------------------------- Musíte počkat na autobus. 0
Te peate rongi ootama. Musí-e-po--at n---lak. M----- p----- n- v---- M-s-t- p-č-a- n- v-a-. ---------------------- Musíte počkat na vlak. 0
Te peate taksot ootama. M-s-te----k-- -a---x-. M----- p----- n- t---- M-s-t- p-č-a- n- t-x-. ---------------------- Musíte počkat na taxi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...