Vestmik

et midagi pidama   »   da være nødt til noget

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [tooghalvfjerds]

være nødt til noget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
pidama vær---ød--t-l v--- n--- t-- v-r- n-d- t-l ------------- være nødt til 0
Ma pean kirja ära saatma. Jeg er-nødt--il ---sende b-evet. J-- e- n--- t-- a- s---- b------ J-g e- n-d- t-l a- s-n-e b-e-e-. -------------------------------- Jeg er nødt til at sende brevet. 0
Ma pean hotellile maksma. J-- -r ---t -il at be---- --t-lle-. J-- e- n--- t-- a- b----- h-------- J-g e- n-d- t-l a- b-t-l- h-t-l-e-. ----------------------------------- Jeg er nødt til at betale hotellet. 0
Sa pead varakult tõusma. Du -r -ø-----l-at------i--i-t -p. D- e- n--- t-- a- s-- t------ o-- D- e- n-d- t-l a- s-å t-d-i-t o-. --------------------------------- Du er nødt til at stå tidligt op. 0
Sa pead palju töötama. D- -- n--t --l ----r--j-e ---e-. D- e- n--- t-- a- a------ m----- D- e- n-d- t-l a- a-b-j-e m-g-t- -------------------------------- Du er nødt til at arbejde meget. 0
Sa pead täpne olema. Du----nødt til a- v-r----nktli-. D- e- n--- t-- a- v--- p-------- D- e- n-d- t-l a- v-r- p-n-t-i-. -------------------------------- Du er nødt til at være punktlig. 0
Ta peab tankima. Ha--e--n--t-t---a----n-- op. H-- e- n--- t-- a- t---- o-- H-n e- n-d- t-l a- t-n-e o-. ---------------------------- Han er nødt til at tanke op. 0
Ta peab autot parandama. Han--r-n--t-ti-----re---e-- -i-en. H-- e- n--- t-- a- r------- b----- H-n e- n-d- t-l a- r-p-r-r- b-l-n- ---------------------------------- Han er nødt til at reparere bilen. 0
Ta peab autot pesema. Han-e--nødt til at-vas-e-b-len. H-- e- n--- t-- a- v---- b----- H-n e- n-d- t-l a- v-s-e b-l-n- ------------------------------- Han er nødt til at vaske bilen. 0
Ta peab sisseoste tegema. H----r n--t--il--t k-b- in-. H-- e- n--- t-- a- k--- i--- H-n e- n-d- t-l a- k-b- i-d- ---------------------------- Hun er nødt til at købe ind. 0
Ta peab korterit puhastama. H-n-er--ø-t t-l-at--ør--r----i le--i-h---n. H-- e- n--- t-- a- g--- r--- i l----------- H-n e- n-d- t-l a- g-r- r-n- i l-j-i-h-d-n- ------------------------------------------- Hun er nødt til at gøre rent i lejligheden. 0
Ta peab pesu ära pesema. H---er ---- -il--t -a--e-tøj. H-- e- n--- t-- a- v---- t--- H-n e- n-d- t-l a- v-s-e t-j- ----------------------------- Hun er nødt til at vaske tøj. 0
Me peame kohe kooli minema. Vi ----ødt -i- at--- - sk-l--s-a--. V- e- n--- t-- a- g- i s---- s----- V- e- n-d- t-l a- g- i s-o-e s-a-t- ----------------------------------- Vi er nødt til at gå i skole snart. 0
Me peame kohe tööle minema. Vi-er--ødt -il -- -å-p--a-be-de snart. V- e- n--- t-- a- g- p- a------ s----- V- e- n-d- t-l a- g- p- a-b-j-e s-a-t- -------------------------------------- Vi er nødt til at gå på arbejde snart. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. V- er---dt ti- at ----il-l-g-- ----t. V- e- n--- t-- a- g- t-- l---- s----- V- e- n-d- t-l a- g- t-l l-g-n s-a-t- ------------------------------------- Vi er nødt til at gå til lægen snart. 0
Te peate bussi ootama. I-er-nødt ti- a- --nt- p- --ss-n. I e- n--- t-- a- v---- p- b------ I e- n-d- t-l a- v-n-e p- b-s-e-. --------------------------------- I er nødt til at vente på bussen. 0
Te peate rongi ootama. I e- n-----i--at-vent- -å-t---t I e- n--- t-- a- v---- p- t---- I e- n-d- t-l a- v-n-e p- t-g-t ------------------------------- I er nødt til at vente på toget 0
Te peate taksot ootama. I-er n-d----- at ven---p---a--e-. I e- n--- t-- a- v---- p- t------ I e- n-d- t-l a- v-n-e p- t-x-e-. --------------------------------- I er nødt til at vente på taxaen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...