Vestmik

et midagi pidama   »   pl musieć coś

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [siedemdziesiąt dwa]

musieć coś

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
pidama mus--ć m----- m-s-e- ------ musieć 0
Ma pean kirja ära saatma. M--zę wysł-- --- l-st. M---- w----- t-- l---- M-s-ę w-s-a- t-n l-s-. ---------------------- Muszę wysłać ten list. 0
Ma pean hotellile maksma. Mu--ę-zap-a-ić z---otel. M---- z------- z- h----- M-s-ę z-p-a-i- z- h-t-l- ------------------------ Muszę zapłacić za hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. M---sz---t--------n-e. M----- w---- w-------- M-s-s- w-t-ć w-z-ś-i-. ---------------------- Musisz wstać wcześnie. 0
Sa pead palju töötama. M-si-z -u-o----cow-ć. M----- d--- p-------- M-s-s- d-ż- p-a-o-a-. --------------------- Musisz dużo pracować. 0
Sa pead täpne olema. Mu---- -y----nkt-aln-e. M----- b-- p----------- M-s-s- b-ć p-n-t-a-n-e- ----------------------- Musisz być punktualnie. 0
Ta peab tankima. On--us- -ata-k-wa-. O- m--- z---------- O- m-s- z-t-n-o-a-. ------------------- On musi zatankować. 0
Ta peab autot parandama. On ---- ---ra--- --m--h--. O- m--- n------- s-------- O- m-s- n-p-a-i- s-m-c-ó-. -------------------------- On musi naprawić samochód. 0
Ta peab autot pesema. On -usi-umyć s-----ó-. O- m--- u--- s-------- O- m-s- u-y- s-m-c-ó-. ---------------------- On musi umyć samochód. 0
Ta peab sisseoste tegema. On- --si zrobi---a-upy. O-- m--- z----- z------ O-a m-s- z-o-i- z-k-p-. ----------------------- Ona musi zrobić zakupy. 0
Ta peab korterit puhastama. O----u-i---sprzą-a----esz-anie. O-- m--- p--------- m---------- O-a m-s- p-s-r-ą-a- m-e-z-a-i-. ------------------------------- Ona musi posprzątać mieszkanie. 0
Ta peab pesu ära pesema. Ona-m--- -ro-ić ----ie. O-- m--- z----- p------ O-a m-s- z-o-i- p-a-i-. ----------------------- Ona musi zrobić pranie. 0
Me peame kohe kooli minema. Mu-i-y---------ć do-sz--ł-. M----- z---- i-- d- s------ M-s-m- z-r-z i-ć d- s-k-ł-. --------------------------- Musimy zaraz iść do szkoły. 0
Me peame kohe tööle minema. M-si-y---r-- i-- do pra--. M----- z---- i-- d- p----- M-s-m- z-r-z i-ć d- p-a-y- -------------------------- Musimy zaraz iść do pracy. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Musim- -a-a- i----- --ka---. M----- z---- i-- d- l------- M-s-m- z-r-z i-ć d- l-k-r-a- ---------------------------- Musimy zaraz iść do lekarza. 0
Te peate bussi ootama. M---c-e-----e--- n---u--b--. M------ p------- n- a------- M-s-c-e p-c-e-a- n- a-t-b-s- ---------------------------- Musicie poczekać na autobus. 0
Te peate rongi ootama. Music-------eka- -a--o----. M------ p------- n- p------ M-s-c-e p-c-e-a- n- p-c-ą-. --------------------------- Musicie poczekać na pociąg. 0
Te peate taksot ootama. Mu-ic-- po------ -- taks--kę. M------ p------- n- t-------- M-s-c-e p-c-e-a- n- t-k-ó-k-. ----------------------------- Musicie poczekać na taksówkę. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...