Vestmik

et midagi pidama   »   he ‫חייבים משהו‬

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

‫72 [שבעים ושתיים]‬

72 [shiv\'im ushtaym]

‫חייבים משהו‬

[xayavim mashehu]

eesti heebrea Mängi Rohkem
pidama ‫ל---- מ---- / ל---- ח---‬ ‫להיות מוכרח / להיות חייב‬ 0
l----- m------/l----- x---- li---- m------/l----- x---v lihiot mukhrax/lihiot xayav l-h-o- m-k-r-x/l-h-o- x-y-v --------------/------------
Ma pean kirja ära saatma. ‫א-- מ---- / ה ל---- א- ה----.‬ ‫אני מוכרח / ה לשלוח את המכתב.‬ 0
a-- m------/m-------- l------- e- h--------. an- m------/m-------- l------- e- h--------. ani mukhrax/mukhraxah lishloax et hamikhtav. a-i m-k-r-x/m-k-r-x-h l-s-l-a- e- h-m-k-t-v. -----------/-------------------------------.
Ma pean hotellile maksma. ‫א-- ח--- / ת ל--- ל----.‬ ‫אני חייב / ת לשלם למלון.‬ 0
a-- x----/x------ l------- l------. an- x----/x------ l------- l------. ani xayav/xayevet leshalem lamalon. a-i x-y-v/x-y-v-t l-s-a-e- l-m-l-n. ---------/------------------------.
Sa pead varakult tõusma. ‫א- / ה מ---- / ה ל--- מ----.‬ ‫את / ה מוכרח / ה לקום מוקדם.‬ 0
a---/a- m------/m-------- l---- m-----. at--/a- m------/m-------- l---- m-----. atah/at mukhrax/mukhraxah laqum muqdam. a-a-/a- m-k-r-x/m-k-r-x-h l-q-m m-q-a-. ----/----------/----------------------.
Sa pead palju töötama. ‫א- / ה ח--- / ת ל---- ה---.‬ ‫את / ה חייב / ת לעבוד הרבה.‬ 0
a---/a- x----/x------ l-'a--- h-----. at--/a- x----/x------ l------ h-----. atah/at xayav/xayevet la'avod harbeh. a-a-/a- x-y-v/x-y-v-t l-'a-o- h-r-e-. ----/--------/----------'-----------.
Sa pead täpne olema. ‫א- / ה מ---- / ה ל----.‬ ‫את / ה מוכרח / ה לדייק.‬ 0
a---/a- m------/m-------- l------. at--/a- m------/m-------- l------. atah/at mukhrax/mukhraxah ledayeq. a-a-/a- m-k-r-x/m-k-r-x-h l-d-y-q. ----/----------/-----------------.
Ta peab tankima. ‫ה-- מ---- ל----.‬ ‫הוא מוכרח לתדלק.‬ 0
h- m------ l-------. hu m------ l-------. hu mukhrax letadleq. h- m-k-r-x l-t-d-e-. -------------------.
Ta peab autot parandama. ‫ה-- ח--- ל--- א- ה------.‬ ‫הוא חייב לתקן את המכונית.‬ 0
h-- x---- l------ e- h---------. hw- x---- l------ e- h---------. hwi xayav letaqen et hamekhonit. h-i x-y-v l-t-q-n e- h-m-k-o-i-. -------------------------------.
Ta peab autot pesema. ‫ה-- ח--- ל---- א- ה------.‬ ‫הוא חייב לרחוץ את המכונית.‬ 0
h-- x---- l------ e- h---------. hw- x---- l------ e- h---------. hwi xayav lirxots et hamekhonit. h-i x-y-v l-r-o-s e- h-m-k-o-i-. -------------------------------.
Ta peab sisseoste tegema. ‫ה-- ח---- ל---- ק----.‬ ‫היא חייבת לעשות קניות.‬ 0
h- x------ l-'a---- q----. hi x------ l------- q----. hi xayevet la'assot qniot. h- x-y-v-t l-'a-s-t q-i-t. -------------'-----------.
Ta peab korterit puhastama. ‫ה-- ח---- ל---- א- ה----.‬ ‫היא חייבת לנקות את הדירה.‬ 0
h- x------ l------ e- h------. hi x------ l------ e- h------. hi xayevet lenaqot et hadirah. h- x-y-v-t l-n-q-t e- h-d-r-h. -----------------------------.
Ta peab pesu ära pesema. ‫ה-- ח---- ל---- כ----.‬ ‫היא חייבת לעשות כביסה.‬ 0
h- x------ l-'a---- k-----. hi x------ l------- k-----. hi xayevet la'assot kvisah. h- x-y-v-t l-'a-s-t k-i-a-. -------------'------------.
Me peame kohe kooli minema. ‫א---- ח----- ל--- ל--- ה--- ע-- מ--.‬ ‫אנחנו חייבים ללכת לבית הספר עוד מעט.‬ 0
a----- x------ l------- l'v----h------ o- m-'a-. an---- x------ l------- l------------- o- m----. anaxnu xayavim lalekhet l'veyt-hasefer od me'at. a-a-n- x-y-v-m l-l-k-e- l'v-y--h-s-f-r o- m-'a-. -------------------------'------------------'--.
Me peame kohe tööle minema. ‫א---- ח----- ל--- ל----- ע-- מ--.‬ ‫אנחנו חייבים ללכת לעבודה עוד מעט.‬ 0
a----- x------ l------- l-'a----- o- m-'a-. an---- x------ l------- l-------- o- m----. anaxnu xayavim lalekhet la'avodah od me'at. a-a-n- x-y-v-m l-l-k-e- l-'a-o-a- o- m-'a-. --------------------------'------------'--.
Me peame kohe arsti juurde minema. ‫א---- ח----- ל--- ל---- ע-- מ--.‬ ‫אנחנו חייבים ללכת לרופא עוד מעט.‬ 0
a----- x------ l------- l----- o- m-'a-. an---- x------ l------- l----- o- m----. anaxnu xayavim lalekhet larofe od me'at. a-a-n- x-y-v-m l-l-k-e- l-r-f- o- m-'a-. ------------------------------------'--.
Te peate bussi ootama. ‫א-- / ן מ------ / ח-- ל----- ל-------.‬ ‫אתם / ן מוכרחים / חות להמתין לאוטובוס.‬ 0
a---/a--- m--------/m-------- l------- l'o-----. at--/a--- m--------/m-------- l------- l-------. atem/aten mukhraxim/mukhraxot lehamtin l'otobus. a-e-/a-e- m-k-r-x-m/m-k-r-x-t l-h-m-i- l'o-o-u-. ----/--------------/--------------------'------.
Te peate rongi ootama. ‫א-- / ן ח----- / ו- ל----- ל----.‬ ‫אתם / ן חייבים / ות להמתין לרכבת.‬ 0
a---/a--- x------/x------ l------- l--------. at--/a--- x------/x------ l------- l--------. atem/aten xayavim/xayavot lehamtin larakevet. a-e-/a-e- x-y-v-m/x-y-v-t l-h-m-i- l-r-k-v-t. ----/------------/--------------------------.
Te peate taksot ootama. ‫א-- / ן ח----- / ו- ל----- ל-----.‬ ‫אתם / ן חייבים / ות להמתין למונית.‬ 0
a---/a--- x------/x------ l------- l------. at--/a--- x------/x------ l------- l------. atem/aten xayavim/xayavot lehamtin lamonit. a-e-/a-e- x-y-v-m/x-y-v-t l-h-m-i- l-m-n-t. ----/------------/------------------------.

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...