Vestmik

et midagi pidama   »   sr нешто морати

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [седамдесет и два]

72 [sedamdeset i dva]

нешто морати

[nešto morati]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
pidama морати м----- м-р-т- ------ морати 0
mor-ti m----- m-r-t- ------ morati
Ma pean kirja ära saatma. Ја-морам пос-а-и--исмо. Ј- м---- п------ п----- Ј- м-р-м п-с-а-и п-с-о- ----------------------- Ја морам послати писмо. 0
J----ram ----ati--ismo. J- m---- p------ p----- J- m-r-m p-s-a-i p-s-o- ----------------------- Ja moram poslati pismo.
Ma pean hotellile maksma. Ј- ----м--л-ти---х--е-. Ј- м---- п------ х----- Ј- м-р-м п-а-и-и х-т-л- ----------------------- Ја морам платити хотел. 0
Ja mor-- pla-i-- h--el. J- m---- p------ h----- J- m-r-m p-a-i-i h-t-l- ----------------------- Ja moram platiti hotel.
Sa pead varakult tõusma. Т- -ор-ш ра-- ус----. Т- м---- р--- у------ Т- м-р-ш р-н- у-т-т-. --------------------- Ти мораш рано устати. 0
Ti-mora-----o----ati. T- m---- r--- u------ T- m-r-š r-n- u-t-t-. --------------------- Ti moraš rano ustati.
Sa pead palju töötama. Ти -ораш пун- ---и--. Т- м---- п--- р------ Т- м-р-ш п-н- р-д-т-. --------------------- Ти мораш пуно радити. 0
T- mo--š -uno r--i--. T- m---- p--- r------ T- m-r-š p-n- r-d-t-. --------------------- Ti moraš puno raditi.
Sa pead täpne olema. Т--м-р-- би-и -а--н-- та--a. Т- м---- б--- т---- / т----- Т- м-р-ш б-т- т-ч-н / т-ч-a- ---------------------------- Ти мораш бити тачан / тачнa. 0
T- mo--- b--- --ča--- -ačn-. T- m---- b--- t---- / t----- T- m-r-š b-t- t-č-n / t-č-a- ---------------------------- Ti moraš biti tačan / tačna.
Ta peab tankima. О---ора-нап-нит- р--е-во-р. О- м--- н------- р--------- О- м-р- н-п-н-т- р-з-р-о-р- --------------------------- Он мора напунити резервоар. 0
On--o-a-n-----ti reze--o--. O- m--- n------- r--------- O- m-r- n-p-n-t- r-z-r-o-r- --------------------------- On mora napuniti rezervoar.
Ta peab autot parandama. О- -----попр----и----о. О- м--- п-------- а---- О- м-р- п-п-а-и-и а-т-. ----------------------- Он мора поправити ауто. 0
O-----a-po---vit----t-. O- m--- p-------- a---- O- m-r- p-p-a-i-i a-t-. ----------------------- On mora popraviti auto.
Ta peab autot pesema. Он-мор- --р-ти --т-. О- м--- o----- а---- О- м-р- o-р-т- а-т-. -------------------- Он мора oпрати ауто. 0
O- mor- o-r-ti-----. O- m--- o----- a---- O- m-r- o-r-t- a-t-. -------------------- On mora oprati auto.
Ta peab sisseoste tegema. О----о---ку-ов-т-. О-- м--- к-------- О-а м-р- к-п-в-т-. ------------------ Она мора куповати. 0
O-a--or--k-----t-. O-- m--- k-------- O-a m-r- k-p-v-t-. ------------------ Ona mora kupovati.
Ta peab korterit puhastama. О-- --р--чис-и-и с--н. О-- м--- ч------ с---- О-а м-р- ч-с-и-и с-а-. ---------------------- Она мора чистити стан. 0
O-a --ra--is-i---s-a-. O-- m--- č------ s---- O-a m-r- č-s-i-i s-a-. ---------------------- Ona mora čistiti stan.
Ta peab pesu ära pesema. Она м-ра--рати в-ш. О-- м--- п---- в--- О-а м-р- п-а-и в-ш- ------------------- Она мора прати веш. 0
O-----r---r-ti v-š. O-- m--- p---- v--- O-a m-r- p-a-i v-š- ------------------- Ona mora prati veš.
Me peame kohe kooli minema. Ми мор--------х -ћ-----к-лу. М- м----- о---- и-- у ш----- М- м-р-м- о-м-х и-и у ш-о-у- ---------------------------- Ми морамо одмах ићи у школу. 0
Mi-m--a-- -d-ah-i-́----š---u. M- m----- o---- i--- u š----- M- m-r-m- o-m-h i-́- u š-o-u- ----------------------------- Mi moramo odmah ići u školu.
Me peame kohe tööle minema. Ми-мор--о --ма--и-- н- пос-о. М- м----- о---- и-- н- п----- М- м-р-м- о-м-х и-и н- п-с-о- ----------------------------- Ми морамо одмах ићи на посао. 0
Mi mo-a-- -dmah i-́i--- -os--. M- m----- o---- i--- n- p----- M- m-r-m- o-m-h i-́- n- p-s-o- ------------------------------ Mi moramo odmah ići na posao.
Me peame kohe arsti juurde minema. М--мор-мо -дм-х --и -ек---. М- м----- о---- и-- л------ М- м-р-м- о-м-х и-и л-к-р-. --------------------------- Ми морамо одмах ићи лекару. 0
Mi--o-amo-o---h i--i -eka-u. M- m----- o---- i--- l------ M- m-r-m- o-m-h i-́- l-k-r-. ---------------------------- Mi moramo odmah ići lekaru.
Te peate bussi ootama. В- --р-те-че-ати -у-об-с. В- м----- ч----- а------- В- м-р-т- ч-к-т- а-т-б-с- ------------------------- Ви морате чекати аутобус. 0
V-----a-e č-kati-a--obus. V- m----- č----- a------- V- m-r-t- č-k-t- a-t-b-s- ------------------------- Vi morate čekati autobus.
Te peate rongi ootama. В--м-рат- чек-ти -оз. В- м----- ч----- в--- В- м-р-т- ч-к-т- в-з- --------------------- Ви морате чекати воз. 0
Vi--ora---č----- v--. V- m----- č----- v--- V- m-r-t- č-k-t- v-z- --------------------- Vi morate čekati voz.
Te peate taksot ootama. Ви мо-а-- че---и та--и. В- м----- ч----- т----- В- м-р-т- ч-к-т- т-к-и- ----------------------- Ви морате чекати такси. 0
V---orate-č-k--- -aks-. V- m----- č----- t----- V- m-r-t- č-k-t- t-k-i- ----------------------- Vi morate čekati taksi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...